Täna oli hea päev. Sain hommikul hea egolaksu sellega, et avastasin, et ma tõepoolest suudan 18.sajandi saksakeelset käsikirja lugeda enneolematu kergusega - millist oskust mul kindlasti polnud siis, kui ma Riias arhiivis käisin... khm. Mõned olla oma tekstide kallal 2 tundi pusinud...

Pärast läksime kanuutama. Ülikoolisport... ma vist juba jutustasin. Ilm oli jube ilus, mis andis juhendajale ja osavõtvatele noormeestele põhjuse neidude kallal ilkuda. Eelmisel esmaspäeval nimelt sadas, ja mitte ainust naisterahvast polnud kohal. Vahva oli, tore väike seltskond - halloo? miks siin keegi kanuusõidu vasu huvi ei tunne? Aga ega ma ka võib-olla poleks nii julgelt läinud, kui Anna ja Jenny kaasas poleks olnud. Asi toimub nimelt Münsterist väljaspool, piki väikseid käänulisi teid kusagil põhjapool. Läksime jalgratastega, paraku mina küll tähele ei suutnud panna, mis teid ja radu pidi me sinna sõitsime ja tagasi tulime. Järgmine kord on ilmselt sama abenteuerlich. Jõgi iseenesest oli veidi igav, sest see on tammidega läbilõigatud ja see jupp, kus me sõita saime, oli väga rahulik ja sirge. Suured puud vee ääres olid ka just maha lõigatud. See-eest nägime pesal istuvaid parte (või olid nad kanad?) ja mõningaid hulpivaid laipu.

Heh, ja lõpuks õhtul helistas see tüüp WG-st, mida ma laupäeval vaatamas käisin ja ütles, et asjad on minu jaoks head: nad äkki tahavad mind sinna. Nii et hoidke pöialt: ma väga tahaks elada korteris, kus mul oleks lai voodi ja telekas ja rõduga köök!