P-p-p---- Istun siin ramsis ja ei oska endaga midagi peale hakata. Seminaritöö kirjutamine nagu läheks ja siis nagu jälle ei lähe ka. Ja vabandused kõigile neile, kelle ma oma nõia-jutuga vahepeal juba hulluks olen ajanud. No ei saa ega saa otsa see teema. Väljas on jube ilus ilm, aga ma magasin põhilise osa sellest maha. Kõik need ajavahed ja kellakeeramised on mu bioloogilise kella päris sassi ajand.

Oeh, Tartu ikka on ilus ja mõnus. Elasin kiiresti sisse ja nüüd peab kahjuks jälle kiiresti välja elama. Mis elu see ka on?! Aga teisipidi jälle: kui mu elu ei oleks praegu selline, oleksin ikkagi ilmselt ummikus ja masendunud, nagu see kevaditi kipub olema. Ent ega mugavad ajad hakkavadki vaikselt läbi saama niikuiniii....

Varesed ja puulobudikud. Festival oli äge, nii et ma olen rahul, et ma ikkagi tulin selleks ajaks Tartusse. Ja kõigile vabatahtlikele jagati Johannes Pääsukese albumid. Miks need nii väiksed on, küsin ma?! See album oleks pidanud olema vähemalt viis korda paksem! Seal on kihvtid pildid Supilinnast. Miuksed ägedad lobudikud. Ja nüüd siin vahepeal ringi jalutades olen ma ikka vahtind neid ägedadi lobudikke. See varakevadine aeg on hea mitte ainult inspektsioonideks maastikul! Oehh, miskit jahh, prõksatab-põksatab põues - nüüd kui õhtud on jälle pikad ja valged ja lume alt sulab välja porine isamaa.