Münster jookseb

kui ta just kusagil jalgpalli ei mängi või aeroobikat ei harrasta. Aga ilmselt ikka rohkem jookseb kui hüppab... Kui me siin Jüri ja Kristianiga viimastel ilusatel päevadel rattaga ringi tiirutasime, siis hakkas kuidagi eriti silma, et pea iga inimene, kes meile vastu tuli, oli tervisejooksja (ülejäänud, loomulikult, sõitsid rattaga). Karjakaupa, kahekesi, üksinda, pikad, paksud, peenikesed, mehed ja naised. Nii kui ilmad soojaks on läinud, nii on neid massiliselt nii promenaadil kui ka väikestel külatänavatel Münsteri ümber agraarsel maastikul. Ikka iPod kõrva ja läks! Vohavad nii et vähe pole.

Mnjah, sakslased vist on tõesti tervislik tõug inimesi. Ülikoolisport on neil siin ka paremini organiseeritud kui Tartus. Saab igast põnevaid asju harrastada. Nii näiteks võib kätt ja jalga proovida Rhönrad'iga. Veider kohalik leiutis...või noh, baieri värk. Mõtlesin esmaspäeval, et lähen kanuuga sõitma, aga kuna vihma sadas nii tugevalt, et ma olin juba hommikul kodust linna sõites ilma vette kukkumatagi läbimärg, jätsin selle järgmiseks nädalaks. Võrreldes Tartuga on hinnad ka veitsa odavamad, mis kindlasti meelitab inimesi saali. Kristian arvas, et võib-olla on see linnavõimude poolt kavalalt selleks nii seatud, et võimalikult palju tervisejooksaid tänavatelt ära võimlatesse saada - muidu vaata ummistavad liiklust ja tekitavad kaose.