Hauptbahnhof

Raudteejaama kohvikus. Jälle. Sest siin on internet ja kallis õlu.
Täna päeval käisin kusagil kaugustes otsimas internetifirmat, mis meie ühikas teenust pakub. Ei leidnud. Jalad väsisid ära, ja ratast ei olnud. Siis tuli meelde see, kuidas Erasmuse infotunnil kevadel Tartus seletati, et: teil tuleb kultuurišokk!! Sest kõik on teistmoodi kui kodus. Noo, mul see täna käis peast läbi korra. Miks ei või asju kuidagi lihtsamaks teha? Miks ma pean kuhugi pärapõrgusse ronima, et internetiühenduse avaldust üle anda? Miks ei võiks ma lihtsalt kellelegi öelda, et palun, ma tahan! Sest ma ju tahan!

Pangakonto tegemisega sain hakkama. Kuigi see oli ka üsna totralt aeganõudev. Geelpea naeratas ja seletas, võttis allkirju ja siis teatas, et ma peaksin kindlasti eine sehr wichtige Versicherung machen, juhuks kui ma jemanden Laptop zerstöre. Noo? Aga ma ei tahtnud seda versicherungi talt siiski osta. Lahkusime naeratades, peale seda kui ta oli öelnud, et mu pangakaart koos PIN koodi ja internetipanga koodilehega saabub mulle posti teel. Turvalisuse tipp!

Pärast Zuzanne, tšehhi meditsiinitudeng seletas, et see on kasulik kindlustus neile, kes töötavad kallite masinatega ja ei taha neid kinni maksta, kui midagi peaks kogemata juhtuma. Mul siin õnneks seda riski ei ole.

Homme on Pub-crawl. Jüdefelder stasse jms. 19 Kirchen und 900 Kneipen. Toll!