Kuulge, mulle hakkas Münster täna meeldima. Selline eht ehe põnevus tuli jälle peale, nagu Tartus ka semestrialguses juhtub. Käisin täna ühes seminaris ja ühes loengus - Einsetzungsrituale in der Frühen Neuzeit oli esimene ja teine oli Europa in der Zeitalter des 30-jährigen Krieges. Seminar oli puupüsti täis, aga oli ka huvitav - võimurituaalid jms. Loeng muidugist oli veidi igavam, sest sai ainult kuulata (vastust küsimusele Was ist Europa?), aga samas ei olnud nii pingutav ka. Iseasi muidugi, kas ma seminarides üldse kunagi sõna võtma hakkan. Ma ei usalda end keeleliselt veel nii palju. Vokabulaarist jääb puudu. Ent sõrmeotsas hakkasid kihelema - uhh, toll, õppimine, lugemine, arutlemine! Kui sinna lisada veel vahepealne kohvipaus mu vastse tuttava Jens'iga, siis saab kokku ühe sisutiheda päeva. Ilm läks ka ilusaks. Jens on eks-erasmuslane, kes õpib siin Münsteris poole jalaga ajalugu! Echt super! Ja nagu meilgi, valitseb siingi teatav lõhe uue õppekava ja vana õppekava vahel. J. on niisiis vana õppekava esindaja, kes on kuulanud erinevaid aineid erinevatest teaduskondadest, kombineerinud poliitikat ajaloo ja filmiteooriaga, kirjutab kohalikele ajalehtedele artiklikesi ja üritab samal ajal tegelda mingi filmi ja raamatu avaldamisega, olles selle kõige juures nii meeldivalt ebasakslaslik. Pähe tulevad paralleelid Tartuga...Ahh!