Võeh, meil läks ka jälle hilm alvaks.
Sajab, ja rõdu peal ei ole enam nii soe istuda, kuigi vett kaela ei saja, sest toolid on kenasti räästa all. Aga ikkagi.

Nelipühad jäävad mulle nüüd igaveseks meelde kui kõige mõttetumad pühad üldse. Mis sest, et pühad olid juba mitu päeva tagasi ära: meil on vaheaeg, või õigemini loenguvaba nädal, see tähendab, et kõik on sõitnud puhkama, kes Portugali, kes Pariisi. Mina olen aga terve nädala veetnud nelja seina vahel, püüdes keskenduda lugemisele. Mõni päev on olnud parem, mõni halvem. Eile tegin täitsa tublisti tööd, aga ega see veel ei anna põhjust enda üle uhke olla. Vahelduva eduga süveneb soov magistritöö nurka visata ja Säästumarketisse müüjaks minna. Mitte et siin oleks Säästumarketit. Pagan, jälle ei vea...
Oh, tegelikult peaks nüüd kohe kodust välja tormama ja ramsi põrutama, kasutades ära seda jupikest vihmasaju vaheaega. Ph, kui ma täna õhtul ka ei leia kedagi, kellega välja minna, siis tegelen hoopis tagasilennipiletite ostmisega. Vat nii kaugele olen jõudnud...