Esimene õhtu uues toas.

Ja see ei olegi ühikas, vaid täiesti korralik WG üsna kesklinna lähedal. Kaaselanikud on siin Astrid ja Gorkulan. Tunduvad väga toredad inimesed. Siis veel Astridi sõber Johan ja Astridi koer Mütze (müts) - väike karvik, kes on ka väga-väga sõbralik ja tekitab mul tõenäoliselt suure igatsuse koerapidamise järgi. Tuba on ilus ja ruumikas. Lai voodi, palju raamatuid ja - telekas! Hehee, uskuge või mitte, aga ma olen selle üle päris õnnelik. Olles pool aastat ilma telkuta elanud, on ilmselt päris hea vahel õhtuti pingeid maandada mõttetud virvendava ekraani vahtimisega. Olen sellest siin vahel üsna suurt puudust tundnud... nii kummaline, kui see ka ei ole. Kuid asjal on veel üks boonus: nimelt algavad ju kohe jalgpalli Euroopa meistrivõistlused! Mitte et ma oleks suur jalkafänn, aga vähemalt saan nüüd hädast välja aidata teisi jalkafänne, kellel ei ole telekat :D
Ja nüüd elan ma toas, mis on ka päriselt kuidagi kodu moodi. Selle pärast, et siin on terve seinatäis raamatuid! Jee! Toa tegelik omanik õppis ülikoolis saksa keelt ja teoloogiat, nii on tema raamaturiiul üsna minu masti. Leidsingi siit just ühe asja, mida ma olen ammu mõelnud lugema hakata: W.Behringeri "Kulturgeschichte Klimas". Ja siis veel "Feuchtgebiete", mis on selle aasta saksa raamatumüügiedetabeli tipp ja jutustab naistest ja hügieenist. Ja siis veel lihtsalt igast põnevaid teemasid. Esinduslik raamatukogu. Ja siis veel tema videod ja muusika.... Ma olen Thorstenit kohanud ainult ühe korra, siis kui käisin üürilepingule alla kirjutamas; ta tundus huvitav, aga ka kuidagi fragile. Selle ainumulje ja raamatukogu vahele on aga põnev tõmmata jooni... ütle mulle, mis raamatuid sa loed ja ma ütlen sulle, kes sa oled. Kui nüüd veidi teemast kõrvale kalduda, siis tuletab see meelde äsjanähtud filmi Into the Wild, kus vastselt ülikooli lõpetanud (history and athropology, by the way!) noormees raamatute mõjul kaine mõistuse kaotab. Mitte et sel oleks nüüd selles kontekstis üldse midagi Thorsteniga pistmist, see film on lihtsalt ka veidi nagu variatsioon teemale inimene ja tema raamatud. Muide Walden on hullult hea raamat. Ainult et Thoreau ei läinud ilma kaardita Alaskale, vaid kämpis oma kodumaade serval. Tjah, loll poiss oli see Chris ikkagi. Film on jube hea, minge vaatama.

Jessake, ma peaks tegelt veel tegelema mingi arhiiviallika lugemisega või miskit....! Tuli alles praegu meelde.