Väga laisk hommik. Konfiklijuhtimise ja -vältimise loengusse ei viitsinud isegi minna, 45 minutit vaatan ainult, kuidas õppejõud väga huvitavalt räägib, aga pärast ei suuda ma sellest jutust kunagi midagi sisukat meenutada. Pealegi kasvab minus kahtlus, et loeng on seotud mingi seminari või harjutusega, millest minul ei ole aimugi, aga kust kõik ülejäänud ammutavad teema kohta salakavalt kasulikke teadmisi...

Tegin kohvi ja lugesin siis lehest, et Venemaa tahab Luuga sadamalinna ehituseks vadja külad maha lõhkuda. Mitte et see eriti üllatav oleks. Lugesin selle sadamalinna ehitusest juba varemgi, aga ei ühendanud kohe ära, et see viib nende külade surmani. Need kaunid külad... mis teiega küll tehakse?!? Õudne on see vene karu käsi, mis niidab inimesi ja saatusi oma teel, kui kord midagi pähe on võtnud.

Otsisin seepeale netist välja ainsa Vadja reisi galerii, mida tean, Madise oma. Küladest endist seal küll palju pilte ei olnud, rohkem reisil olnud inimestest. Mäletan, kuidas Heiki suure hasardiga Liivtsülas ringi jooksis ja kõike pildistada üritas, aimates tookord vist juba väga hästi (sest sadamaehitus käis juba täie hooga), et iga jäädvustus nendest kenadest värvikirevatest hoonetest ja nende sõbralikest elanikest saab mõne aja pärast olema kulla väärtusega... Aga Madise galeriidki oli tore vaadata ja meenutada, kui tore reis see ikka oli, ja kui õigel ajal me selle veel jõudsime ära teha. Siinsed pildid on ka Madise galeriist, sest oma kaamerat mul sel reisil kaasas ei olnudki.

Pagan küll, aga kohanimed on mul meelest läinud. Kõige eredam mälestus on mul selle kirikuga siin alumisel pildil.











Küla, kuhu me ei läinudki, oli igatahes Vadjaotsa, ja kirik polnud sealt kaugel. Äkki kellelgi on meeles? Mul oli meeles, aga näed, vana pea...








Katuseta kirik, kuhu oli kantud kokku lilli ja ikoone ja küünlaid ja mille müüridel kasvasid juba puud, mis maikuus olid õrnalt lehes. Kiriku taga aga lai lai avarus, ent mitte meri, ei, vaid mets.







Jajahh. Sinna tahaks tagasi.








Vat kui vähe neid on, kes veel läänemeresoome keeli räägivad! Kõigi rahvaste peale kokku ikka vähem kui flaame või austerlasi. Eile õhtul Stammtischist koju sõites jäid Peter ja Jakob head ööd ütlemise asemel ristmiku peal seisma ja jutustasid sellest, kui palju erinevaid dialekte on vastavalt Austrias ja Flandriast. Ja et need kõik on ikka veel elujõulised. Flandrias ei pidada keegi rääkima kirjakeelt, kõik oma dialekte, antwerpeni ja limbourgi ja mis kõik veel, ja ärge te ka kunagi öelge, et flaamid räägivad hollandi keelt, sest need kaks on ka piisavalt erinevad. Nagu ei tasu ka öela, et austerlased räägivad saksa keelt, sest isegi nende kirjakeel on saksa kirjakeelest erinev. Dialektid niikuinii. Nad tegid üsna imestunud nägusid, kui ütlesin, et mina õppisin ülikoolis "dialekti" (ehk siis lõuna-eesti keelt).

Vot nii on lood teine teisel pool sood.