Hommikul käisin elamuvalitsuses ja andsin allkirja, et annan oma ühikatoa ära 29.veebruaril. Nii et kui keegi veel külla tahab tulla, arvestagu sellega, et märtsis ma enam kedagi majutada ei saa. Õigetöelda on sellest väga kahju. Ja rohkem kahju kui kasu on kindlasti siinsest veidrast süsteemist, et ma saan üürilepingut pikendada ainult siis, kui ma jään vähemalt juuni lõpuni. Mingit vahepealset varianti ei ole. Märtsis niisiis elan Jensi sohval, need vähesed päevad, kui ma siis veel siin kohal olen. Ja edasi - edasi on esialgu suur küsimärk.

Semestri lõpp on lähedal. Täna toimus üks viimaseid Erasmuse üritusi, külaskäik Rolinck'i pruulikotta. Seltskond oli meeldivalt väike, ülejäänud sada inimest ei tundnud kas huvi või õpivad kodus. Paljudel olid loengud, minul mitte, seega polnud erilisi kadusid kaasaminekust. Õlletehased on tegelikult ühed imelikud kohad. Võtame näiteks kasvõi A. Le Coq'i. Iga kord kui Tartu linnas mingi festival on, tudengipäevad või Supilinna päevad vms. on ka kavas õlletehase ekskursioonid. Mitte et seal visuaalselt just eriti midagi huvitavat oleks. Noh, pudelitöötlemisliin võib-olla on põnev vaadata, aga tegelik õllepruulimine... - mis sa muidu ikka neist suurtest mahutitest vaatad, sisse ju ei näe. Aga põhiasi on ikka see, mis pärast tuleb. Inimkatsed.

Kahe euro eest oli väga kena väljasõit. Peaaegu kolm tundi saime leti ääres kenadelt vanaprouadelt värsket õlut otse vaadist, pluss veel väike lõunaoode ja lõpuks pisteti veel tehase logoga klaas ka pihku.

Seal leti ääres hea maitsta lastes läksid muidugi ka keelepaelad vallad. Väga mõnus olemine oli. Aga kuidagi jõudsime selleni, et semestri viimane üritus ongi juba järgmine nädal, ja siis hakkavad eksamid ja algab pihustumine: kes sõidab juba veebruari algul, kes lõpul, kes märtsis. Alles me ju kohtusime. Jääjaid on vist vähem kui minejaid. Ja siis on juba ka uued tulijad, siis, kui siin juba kevad käes on. Aeg on jube kiiresti läinud ja enamus oigab, et tehtud on liiga vähe. Vähemalt õppetöö mõttes. Kogu aeg on selline tunne, et aega ju on veel...