Koristasin just lauda ja panin ajakirju riiulisse. Siin antakse ikka päris põnevaid ajakirju välja.... anyway - mõtlesin juba Osnabrücki raudteejaamas eelmine laupäev selle kuu Geo´d lugedes, et sellel on mingi tuttav lõhn. Trükivärvi lõhn, aga mitte ainult. Kusagil oleks justkui olnud juba midagi samasugust... lõhn, mis tuletas mulle mingit kauget, huvitavat, aga ununenud asja meelde.
Lõin ta uuesti lahti ja nuusutasin neid kerged õhulisi läikivaid lehekülgi.
Ja siis mind tabas: täpselt samamoodi lõhnas kunagi 1990. aastal KotiAnttila, suur paks klantspaberil soome kataloogivõlumaailm, kus iga lehekülje pööramine lõi näkku pahvaku seda kapitalistliku maailma trükivärvi lõhna; kus iga lehekülg tõi uusi ahvatlusi ja igatsusi. Unistuste ja ilusate asjade ihaluse lõhn, millesse oli tol ajal kindlasti segatud paras annus lapselikku kadedust ja frustratsiooni. Nüüd tekitavad kataloogid pigem vastumeelsust, aga see mälestuse lõhn...Põnev on aduda, milliseid asju on tulnud läbi elada!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar