Aga nüüd on juba hull kevad õues ja põues, ehkki see kevad ei ole ikka selline rõõm, kui peale 20 kraadist külma. Laura tuli meile külla Nantes'ist ja tõi kevade sealt kaasa. Välikohvikute hooaeg on jälle alanud, eile sõime jäätist, kuigi lõpuks hakkas ikka päris külm. Detsembris õitsesid veel viimased roosid maja ees, kolmapäeval nägin lumikellukesi ja täna avastasin nartsissid (hm, ilmselgelt ma ei oska saksa keeles Narziss hääldada, sest teised kuulsid, et ma nägin maja ees Nazis ja imestasid, miks ma selle pärast nii rõõmus olen). Wochenmarkt'il oli jälle hullult rahvast. Jajahh, laupäevad on meil siin väga toimekad küll. Tegelikult tahaks hoopis magada. Eile sai Laura külaskäigu puhul veidi veini joodud ja linna peal ringi trallitud ja unetundidest jäi puudu, kuna pidime hommikul laadal uuesti kokku saama. Käisime eile Seanil külas (kui ebaaus võib olla siinne ühiselamupoliitika! tal on kaks akent ja väga hubane köök koos kõige võimalikuga (ahi!), samal ajal kui teistel on elada kohas, kus külmkapis ainult pool riiulit vaba ruumi - mina paigutun skaalal õnneks kuhugi kahe vahepeale) ja pärast läksime kellegi Sascha juurde WG-peole. Seal oli väga palju hispaania erasmuslasi, mõnusat muusikat ja seina peal Marxi ja Engelsi kujuline kommunistliku partei manifest. Mitte ei saa aru nende kommunismivaimustusest, aga teksti pildiline lahendus oli päris äge. Kummaline õhtu, peab ütlema, mõeldes nüüd tagantjärgi sellele, kuidas hollandi poiss 10 minutit järjest ülipüüdlikult proovis eesti keeles välja hääldada lauset: ma tahaksin sinuga väga magada. Hoolimata pingutusest kõlas see ikka rohkem nagu Matahasin siuga vöga maggada.

Jee, aga Katrin tuleb lõpuks külla!