Jajaa, ma juba tean, et teil seal Eestis on praegu talvevõlumaa. Aga meie jõuluturg on ka ilma lumeta ilus! Mine võta kinni, kas see on nüüd katoliiklik toreduseihalus või kompenseerivad nad sellega siin just seda lume puudumist (täna oli suht soe näiteks väljas ja külmaks pidigi minema alles jaanuarist), aga Aegidiimarkt ja Prinzipalmarkt ja kõik need muud väiksed hubased platsid südalinnas on esmaspäevast saadik tulede ja dekoratsioonide all lookas. Ja see ON ilus. Täna peale oma hullu seminari jalutasin (või pigem trügisin, sest rahvast oli nii palju) veidi ringi ja vaatasin, mis toredusi nad siin välja on mõelnud. See on natuke nagu Send, aga veidi pidulikum siiski, suhkrumandlid ja karusellid, aga rohkem ikka kuusekesi ja küünlakesi, sekka mõni Maria, Joosep ja Jeesuslaps. Kuusk tundus väiksem kui meie oma raekoja platsil, aga et ta on ka kohe Lambertikirche seina ääres, siis võib-olla kirik teeb ta pisemaks. Ja loomulikult palju väikseid putkasid, kust saab osta mõttetuid armsaid jõuluvidinaid ja hõõgveini. Just see viimane teeb putkade vahel liikumise pea võimatuks, sest mulle tundub, et Saksamaal on vist üldine komme tulla õhtuti välja Weihnachtsmarkt'ile, et sõpradega koos Christkindl'it juua, püstijalu sealsamas putkade ees. Tegelikult päris ilus komme. Et on nagu ühelt poolt hull tarbimisühiskond oma dekoreeritud kallite vaateakende ja nipsasjadega, aga teisalt on ikka mõnus seltskondlik tava ka. Muidugist, eile peale keerulist koolipäeva mõtlesime Cecilia'ga, et üks väike hõõgvein kulub meie huugavatele ajudele kindlasti ära. Kulus küll. Ainult, et mul oli pärast tükk tegu, et uuesti oma uimast üles ärgata ja tööd tegema hakata. Sest ma pidin täna kaks referaati ette kandma ja tänu sellele hõõgveinile jäin suht hilja peale oma asjadega. Aga ei olnudki nii hull. Praegugi on veel adrenaliin laes, et jesss! ma suudan tund aega järjest saksa keeles loba ajada!