Meil on ka tormiilmad!
Rattaga on päris raske sõita niimoodi. Mu kodutee linnast kulgeb kahjuks ülesmäge ja vahepeal on veel mingi põld ka, nii et eile koju vändates oli tõesti juba siuke tunne, et kohe lendan minema. Ja liigutused on lihtsalt hästi rasked. Teisalt - ma ei jäta jonni - tahan vaadata, kui kaua ma rattaga liigeldes vastu pean, ma mõtlen ilmaolude suhtes. Sest tegelikult on siin linnas ikka rattaga tõesti palju mugavam kui bussiga teel olla. Oled mobiilsem ja võidad ajas. Muidugi, viriseda annab alati - hoolimata tundutud saksa ordnungist (sakslased vaidlevad sellele müüdile kõvasti vastu), ei tehta näiteks midagi selleks, et rattateid puhtana hoida. Nii et seal, kus sügisesed lehed ja pori, tuleb järsu pidurdamisega ettevaatlik olla! Ptüi-ptüi-ptüi. Sain oma esitule ka õnneks ära parandada, nii et 30 eurone trahv jääb nüüd saamata.

Täna oli seminar ja homme ka - teemal Hexerei. Ma väldin siinkohal selle sõna eesti keelde tõlkimist, sest ausalt öelda hakkab mulle see eestikeelne sõna vastu. Ei ole nagu kontekstis või nii, annab kuidagi vale signaali või tooni vms. Aga tõepoolest huvitav on - kui ma ainult kõigest veel aru ka saaksin :)

Ja nüüd ma hakkan vaikselt Berliini sõitu ootama!