... mu kodumaa, su rajad mulle on kitsaks jäänud
Viimane nädal Tartus. Olen veidi peatu. Peaks nagu ühelt poolt hakkama juba pakkima, teisalt tahaks veel elada nagu inimene. Ühelt poolt peaks oma pooleliolevad tööd ära lõpetama, et ei jääks viimasele hetkele, teisalt on jälle tunne, et aega on selle kiire asjaga. Peaks minema juuksurisse ja panka ja raamatukokku ja kooli. Teisalt tahaks linnast välja, veel vaatama seda ilusat Eestimaa sügist, kuldseid metsi ja kukeseeni. Ilus vananaiste sügis on saabunud - lausa 19 kraadi on väljas. Loodetavasti peab head ilma nädala lõpuni - ei tahaks laupäeval ARi reisi ajal mudas möllata ja külmetada. Veel endasse ahmida värsket õhku ja maastiku lopsakaid vorme, hingeauru ja südameheadust. Millegipärast mõtlen viimastel päevadel kohevatest kirgastest lumehangedest, just sellistest, mida Lääne-Euroopas kindlasti ei leidu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar