Mardilaat

Ennemuistsel ajal, veel enne hüper- ja supermarketeid, enne kaubanduskeskusi, enne kaubamaju, enne vürtspoode käisid inimesed laatadel. Ostmas ja müümas, ilma vaatamas, kohtumas ja ennast näitamas. Olid rõõmsad need, kes kaubast lahti said, olid ka rõõmsad need, kes olid head kaupa teinud ja endale mõne kauni uhkuseasja saanud. Selle auks tehti siis joodud, kõrtsiesised olid täis lookas vankreid, kus peal seisis see kõige parem kaup. Peremees, kes vahest perenaisegi ühes võtnud, prassis sees ja tähistas edukat päeva.

Mina prassima ei hakka, kuid õnnelik olen ikkagi. Käisin Mardilaadal ja nägin kui palju ilusat mõistavad inimesed oma kätega teha. Lausa lust oli vaadata kõiki neid soki- ja kindakuhjasid, kus üks apetiitne mustrikombinatsioon teist taga ajas. Iga meister teeb isemoodi ja nii ei oska kohe mitte ära otsustada, milline kindapaar ära osta, sest paremusjärjestusse asju omavahel panna ei saa. Naisterahvale tõeline oaas! Oleks ainult rahakott puuga seljas... küll ma oleks siis alles kaunilt ehtinud ennast! Ent ma otsisin hoopis saabuvaks talveks häid ja sooje asju. Sain endale pika piidlemise peale karvamütsi ja ilusad valged kindad. Oleks tahtnud veel ka head sooja kampsunit, aga õiget värvi ja suurust ei olnud. Tuleb oodata jõuluni. Muidu ma olen alati üsna kehv ostja. Tahaks kõike, aga lõpuks ei suuda otsustada, mida kõige rohkem tarvis oleks ning mis kõige rohkem meeldib, ja nii jäängi enamasti tühjade kätega. Seekord üritasin seda vältida, sest mütsi ja kampsunit on ju otsustusvõimetusest hoolimata vaja. Nii veetsin seal lettide vahel siiberdades oma 4 tundi! Ohh, aga laat on ikka uhke küll! Kahju, et pole päriselt sellist hiiglaslikku poodi, kuhu igal ajal võiks sisse astuda ja endale meelepärase kaunisasja välja valida. On palju ilusam, kvaliteetsem ja lõppeks ka odavam kui poekaup. Ent see ei oleks ikka see, laada võlu ja melu kaoks...

Tüdruk Estooriast

Hollandi kinokunstist ma suurt midagi ei tea. Kui ette satub, soovitan vaadata armsat jõulufilmi "Alles is Liefde", mis on hollandi versioon "Love actually"'st. Seal mängib ka üks nende esistaare Carice van Houten, kes on tõepoolest kaunis ja sädelev. Teda võis näha ka Tom Cruise "Valküüris", aga parem on ta ikka ehtsas omamaises sõjafilmis "Zwartboek".
Teisalt avastasin ma, et olen üllatavalt hästi kursis ühe ainsa režissööri Alex van Warmerdami filmidega. Kunagi igiammu põhikooli ajal nähtud "De Jurk" jättis kustumatu mulje ja ilmselt kinnistas minusse mingi kummastava ja alternatiivse arusaama Hollandist. Film on veidike sürreaalne nägemus sellest, mis kõik võib juhtuda inimestega, kes kannavad ühte erilist kleiti. Iga kord, kui ma seal rongiga sõidan ja vaatan möödalibiseivaid põlluvaheteid, tuleb mulle see film meelde.
Teine samasse ooperisse langev film on "Kleine Teun", mis annab eriskummalise sissevaate hollandi perekonda. Ja kui ma nüüd kuhugi külla satun, siis tuleb mulle jälle see film meelde.
Viimane Warmderdami film, mida nägin, oli tüütust kelnerist, aga film ise oli ka suht tüütu.

Ent siiski - hollandlaste ontlikus pereelus on midagi veidrat. Ei ütle, et halvas mõttes. Lihtsalt kõik majad ja majapidamised on täpselt ühte moodi! Ei ole nii, et lähed sisse ja imetled, mida pererahvas on nutikat välja nuputanud oma majas. Majade põhiplaanid on äravahetamiseni sarnased. On kitsas ruum ilma suurema esikuta, peaukse kõrval kohe seinalaiune aken, ruumi ühes otsas köök, teises elu/söögituba (tavaliselt avatud), ülikitsas trepp üles ja teise korra peal magamistoad. Okei, olen siiski mõnda erandit ka näinud, aga ikkagi! Väga friik!

Ühes sellises majas käisime eelmine nädal külas. Ilus ja viisakas olemine oli. Väga tore ja jutukas perekond. Ainult, et perenaine ei saanud vist lõpuni päris aru, kust kohast ma pärit olen. "What language do you speak in Estoria?" Päris naljakas. Mõelda vaid, et on inimesi, kes ei ole meie kulla riigi nime kunagi kuulnud! Loomulikult järgnes sellele arglik küsimus, et kas meil põhjapõtru ka on...

Hehee, no õnneks jääb see hetkel mu markantseimaks kogemuseks. Sellest ei tasu vist rääkidagi, et ma teistkordsel kohtumisel alati Lätist pärit olen. Üks Baltikum ju kõik.