Lugduno Batavorum

Tervitused Leidenist, Hollandi vanimast ülikoolilinnast!
Praegu ei ütle veel midagi selle kohta, kas ma võiksin jätkata seda rada, mida 17.sajandil paljud Liivimaalt pärit üliõpilased tallasid, aga isegi kui kõik õnneks ei lähe, on mul meenutuseks väga tore kohtumine Leideni raamatuajaloo professoriga. Onkel oli väga sõbralik ja juttu jätkus kauemaks. Muidugi on mul väljamaiste prohvessooridega juteldes alati varuks trumpteema "Eesti", aga on tore, kui teemat on rohkem võimalik kallutada kaasaegsetelt probleemidelt ajaloolistele. Ja mis oleks veel parem koht rääkimaks 17. sajandist kui Leiden, mis tol ajal tõeliselt õitses. Eriti olen tänulik selle väikese eraekskursiooni eest Bibliotheca Thysiana hoonesse, ajaloolisesse raamatukoguhoonesse, millele pani 17.sajandi keskel aluse noor intelligent Johannes Thysius, kes bibliofiilina ostis oma noore ja lühikese elu jooksul kokku üle 3000 köite ja lasi oma kogu hoiustamiseks ehitada spetsiaalse maja. See paik on varauusaja ajaloolase jaoks tõeline unistus - interjöör on originaalne, ja kogu loomulikult ka. Kõik need nahka köidetud haruldused ja varauusaegne raamatukoguvarustus, nt mehaaniline lugemispult, loovad suurepärase atmosfääri. Super!
Anyways, ilm on olnud väga ilus ja päevad on veerenud mõnusalt. Eile käisime Haagis, ja kuigi Oscar ei viitsinud mulle eriti grand tour'i teha, oli jalutuskäik väga värskendav. Suurema osa ajast uitasime hoopis M.C.Escherile pühendatud muuseumis, kus on väljas Escheri graafika ja väike elamus-näitus optiliste illusioonide kohta. Tjah, kui nüüd aus olla, siis ehkki Escher on väga populaarne kunstnik, on tema kunsti tegelikke tagamaid äärmiselt keeruline mõista! Selleks peaks ehk veidi rohkem süvenema ruumi matemaatikasse ja geomeetriasse. Sest nagu Escher ise ütles, kahemõõtmelist maailma tegelikult ei eksisteeri, isegi kõige peenemalt lihvitud peegel on ikkagi kolmemõõtmeline. Ja ometigi joonistavad inimesed paberile joontevõrgu ja ütlevad, et see on maja.