Tabasin end täna mõttelt, et Eestis on kaks korda aastas valged ööd. Suvel. Ja talvel. Näiteks täna tulin koju ja seisatasin korraks välisukse ees, et võtmeid otsida. Tähistel öödel on siis seal nurgas väga pime, tänavavalgus sinna ei kuma. Ei näe sõrmegi suhu pista. Aga täna, näed, oli nii valge, et eristasin õue peal seisva tünni kollast ja sinist värvi nagu oleks hommik.
Siis tuleb mulle jälle meelde see kummaline sõit Kassinurmele ühel ööl päris mitu aastat tagasi. Kõikjal oli lumi ja pilved ja isegi seal päris metsa keskel kaugel kõigist asulatest oli niivõrd valge, et hakkas lausa kõhe. Kõhe hakkas selle pärast ka, et Kassinurme pseudomuinaskindluses ootasid mustad kogud. Jah, nii valge ikka ei olnud, et oleks ära seletand nende puuslike pärisolemuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar