No vot, öö on. Aga mina töötan.
Seoses valmiva (khm) magistritööga on mul tekkinud tõsine probleem, mis ilmselt ei ole teistelegi võõras. Kuidas viidata internetis leiduvaid infokilde? Ma tean küll, et ka Tartu Ülikooli akadeemikud ei suhtu internetis leiduvatesse materjalidesse enam nii skeptiliselt, kuid nad eelistavad siiski, et viidataks korralikke saite, online-ajakirju jms. Mida aga teha selliste teadmistega, mis on tõepoolest ainult infokillukesed, faktikontsud kusagil kahtlasel leheküljel? Wikipedia, noh, oleme kuulnud professoritest, kes käivad meelega seal infot valeks parandamas, et tõestada vabalt toimetatava entsüklopeedia nõrkust. Ma ei teagi, kas see oli viga, kui ma oma bakatöös Wikipediale viitasin kahes kohas, kus ma tõepoolest mujalt infot otsida ei suutnud. Sest olgem ausad, internet pakub kiireid lahendusi. Trükid lihtsalt suvaliselt mingid sõnad sisse ja lappad veidi lehekülgi, kuni oled rahuldunud nendel pakutava infoga. Teadmised - või ütleme lihtsalt teadmine mingi konkreetse asja kohta - on kihiline. Korjad ühe fakti, korjad teise fakti, korjad kolmandagi, millest ladestub mingi täiesti omaette uus info. Aga kui küsitakse, kust tead, siis selliselt tekkinud teadmist on väga raske viidata. Ja internetist kogutava teadmisega on just tihtipeale nii. Ei ole mingit ühte kindlat lehekülge, kust kogu info pärineb, vaid on mitmed ja mitmed lehed, kus on kirjas ühte ja teist. Meil on nii palju infot! Ja seega need kiired lahendused on hädavajalikud. Kui ma näiteks tahan teada, misasi on mõiste "Gleichzeitigkeit des Ungleichzeitigen"... kuidas seda üldse paberkandjatelt otsida? Wikipedia ütleb kohe, et mõistet kasutas sotsioloog Ernst Bloch. Aga seda, et mõistet kasutatakse ka muude teadlaste poolt hoopis uutes kontekstides, seda ütlevad hoopis teised leheküljed. Kokkuvõttes ei ole võimalik ennast mingi ääremärkuse pärast lugeda selle mõiste tekkimise ja retseptsiooni ajalukku sisse, kui peaks läbi lappama algallikaid jms. Ajaline kaotus oleks liiga suur. Aga kuidas ma nüüd seletan, kust ma tean, mida see mõiste tähendab ja miks on hea teda kasutada seal, kus ma teda kasutada tahan?
Infoteoreetikud, astuge areenile.
