Selle aastane jõulutunne! :)

Põdrakellade häälekaja

Ma olen tihitpeale mõelnud, et Juhan Viidingu fenomeni ma lõpuni päris ei mõista. Ma ei ole tema luuletuste ega talendi andunud fänn, kuid ta on siiski Poeet suure algustähega. Midagi kogu tema olemuses on sümpaatset, et samuti ka niipalju saladuslikku, et mina läbi sellest saladuseloorist pole suutnud läbi vaadata. Hea küll, ega kõik siin ilmas ei peagi otse südamesse minema - on lihtsalt suur õnn, kui midagi sellist enda jaoks leiad.

Teisalt - Juhan Viidingu laulud on jõudnud minu südame keskpunktile ohtlikult lähedale. Seda avastasin täna. Kuulsin tema laulude kontserdist juba ammu, siis kui rahvas rääkima hakkas, et neil plaan minna Jõuluküla nädalavahetusel. Algul ma isegi ei mõelnud selle peale nii täpselt, ent kui käesolev nädalavahetus juba lähenema hakkas, taipasin järsku, et - need on ju siiski need laulud! "Tere, Juhani" plaadi sain ma tegelikult kunagi saatuse irooniana V. käest, kes ütles mulle toona, et sa ei teagi neid laule või???-siis teen kohe plaadi! Kuidagi on see plaat aga hoopis Eneli omandusse mugandunud, ja mitte ainult plaat, vaid ka laulud. Laule ei saa küll omada, aga mulle on nad ikkagi just Eneli kitarri- ja lauluhäälest nii armas-tuttavaks saanud. Siiski mitte kõik - ja ehk just need olulisemad mitte. "Vana mehe laul" on kõlanud nii paljudel ajaloolaste retkedel, et see laul on senini tiine kõigist neist tunnetest, sõpradest, Eestimaa vaadetest ja aadetest. Ent kui kõige lõpuks kõlas "Ela hästi, mu kodumaa", said mu salajased südamesopid seal kontserdil järsku kogu avalikkuse ette tiritud...

Kogu kontsert oli lihtsalt nii erakordselt ilus, et ma olen väga õnnelik, et mul oli võimalik sinna minna. Jaagup Kreem sobis neid laule esitama väga hästi, ja perekondlik stseen laval (Mari Tarand oma poja Indreku käevarre toel lavale ronimas esinejatele lilli viima) mõjus nii südamlikult, nii isetult. Inimesed olid kokku tulnud, et nautida midagi, mis on lihtsalt ilma kriitika, ilma kadeduse ja meelepahata nii ilus ja hingelähedane. Harukordsed ja ainukordsed on need ilusad ja valusad juhused, kui eesti kultuuri elavaimatest ja kaunimatest õitest osaks võib saada. Aitäh!