Seda lugu lugedes ja pilti vaadates tuli mul tahes tahtmata Kowloon Walled City meelde, millest kunagi lugesin arhitektuuriajakirjast "Maja" väga head analüüsivat artiklit. KWC oli siis hiiglaslik isetekkeline kvartal Hongkongis, kus esmaste kõrgmajade vahelised tühimikud täideti järkjärgult konstruktsioonidega, nii et lõpuks tekkis suure sipelgapesataoline mitmel tasandil asuvate läbipääsudega labürint, mille sisemuses enam päike ei paistnud. Seoses selle anarhistliku arhitektuuriga tekkis ka kvartalisse anarhistlik kogukond, kes seadusele ei allunud ja keda ka politseireididega ei olnud võimalik majadest kätte saada. Või oli kogukond siiski enne ja arhitektuur pärast? Igatahes, tohutult paeluv. Ja see Sutjagini maja Arhangelskis on ka suurepärane. Elagu isetekkeline arhitektuur.
