Siin ja seal

Munk Nestor

2011-08-30T22:22:00.002+03:00

Augusti tantsufestivalist jõudsin ainult ühte asja vaatama: The Drone of Monk Nestor Karl Saksa esituses.

Kuna olin eelmisel päeval käinud vaatamas just "Gilgameši", siis selle lummusest oli end raske vabaks võidelda. Igasugune tehniline, vaatemänguline, võimsaid sümboleid täis etendus oleks minu südame kohe võitnud.

Karl Saksal on aga midagi, mida kindlasti kõigil ei ole: liikuvus. See on päris hämmastav, mida ta suudab oma kehaga teha, mitte ainult liikumise mõttes, aga ka loo jutustamise mõttes. Tantsimine ei ole ju nagu alias, et sina väänad ennast ja teised üritavad ära arvata, mida sa neile öelda tahad. Või noh - veidike nagu on ka, aga sõnade äraarvamiseks on palju vähem aega, sest uued sõnad tulevad muudku peale, ilma et sa saaks teada, kas see oli nüüd õige vastus. Ent teisalt ei pea sõnad kindlasti olema ainsad narratiivi vahendid.

Siiski - liikumine oli nii sujuv, et mina ei saanud aru, kus lõppes tšuud ja algas munk Nestor ja kas kotkas või veripunane mõtus. Aga kas sellel üldse tähtsust ongi. Liikumine on peamine!

Igaviku nupp

2011-08-30T21:41:00.003+03:00

Võib-olla, et tegu on selle aasta parima etendusega.

Suve alguses käisin vaatamas Saša Pepeljajevi suurlavastust "Tantsiv torn". See suurejooneline ja tehniliselt ülimalt keerukas, suurepärase koha peal sündiva muusikaga liikumisetendus oleks väärinud eraldi käsitlemist juba varem. Üks, mis mulle sellest vaatemängust aga mällu sööbis, oli Kultuurikatla monumentaalne ruum. Pepeljajevi torn sobitus sellesse rebenud raudbetooni täis tehasesse nagu valatult. Iga auk seinas, konarus ja ebatasasus andis valguse , liikumise ja muusika voole nüansse juurde. Ehkki lagi nägi kohati välja, nagu võiks ta iga hetk vaatajatele kaela kukkuda, mõjus ta oma kõrguses peaaegu et agarofoobiat tekitavana... midagi, mis mulle meeldib.

"Gilgameši" plakatit nähes, hakkasin kohe mõtlema katla ruumile. Õigemini oli seal kirjutatud "katla auk", mis lisas isegi veel ürgset sügavust (nimeassotsiatsioon tekib ilmselt ka "Vendade Lõvisüdametega"), pannes mind mõtlema mingist toorest, arhetüüpsest ja müütilisest maailmast. Ma ei ole küll näinud teisi Peeter Jalaka lavastusi, aga eks ka kumu nende võimsusest mängis oma rolli.

Ruum oli. Täis riideid. Oli muusika ja oli valgus. Ja olid suurepärased näitlejatööd. Oli ürgset jõudu, toorust ja väge inimkonna algusaegadest.

Pean häbiga tunnistama, et ma lugesin Gilgameši lugusid Boris Kaburi jutustuses alles PÄRAST etendust, jätkuvas lummas, tajudes, et minu esialgne segadus oli kõik asjatu ja et oleks ma teksiga juba eelnevalt tuttav olnud, oleks kõik olnud VEELGI võimsam.
Ent jah, tekstiga ma tuttav ei olnud - seega tundus mulle lavastuse algus kuidagi kummaline: hea küll, linnanõukogu istung vms Tiina Tauraitena esinaise rollis oli tegelikult väga naljakas. Pakkus palju äratundmisrõõmu (kahjuks!). Maa alt tulev kõmin raputas üles nii nemad kui kõik vaatajad saalis. Järgnev oli aga veidi kontekstist väljas (algselt!): mingi video jumalatest, kes rääkisid lindude keeles, kauboi, suur karvane tüüp, lambad, jääger "Gewürtztramineriga", mis osutus lihtlabaseks riesling'uks, prostituut (Kaburi tõlkes rõõmupiiga), imelik pillav söömaaeg... jama, mõtlesin. Pähh, no tunne oma kultuuri alustekste: see kõik oli äärmiselt stiilselt kokku pakitud versioon Gilgameši lugude algusest! Tauraite (jällegi!) lammas oli teisalt nii ehe, nii armas lammas! Ja Erki Lauri alginimlik Enkidu samamoodi niivõrd aus ja ehe!

"Kust sa selle õuna said?" - "Üks naine andis!" - "Mh. Klassika".

Enkidu vastus Gilgamešile, tema pöörane, ürgjõuline tants oli aga midagi, mida tahaks kogeda veel ja veel. Dance like no one is watching - see oli täpselt see, mida Erki Laur tegi. See oli nii ilus. Tahaks lausa ise järgi proovida, eriti koos selle ilutulestikuga , mis tal lõpuks tagumikust välja purskus. Ega ei saagi ju kellegi peale pahane olla, kui ta sulle niimoodi tantsib..!

Veel suurepäraseid tehnilisi leide: kui jutt läks Humbaba tapmisele, siis käis peas läbi mõte, et see kukub nüüd küll kehvasti välja, mis kolli sa ikka suudad välja mõelda, mis ka päriselt vastaks kirjeldusele. Ent Humbaba oli tõeline - viie meetrine metsikult tantsiv, vehkiv, veripunane koletis, kelle käpalöökide eest oli raske eemale põigelda, kuid keda viimaks oli siiski kerge tappa.*
Gilgameši igavest ekslemist ja rahu leidmise püüde iseloomustas kõige paremini kõrtsinaise käes olev pudel, mis iial tühjaks ei saanud, ja klaas tema ees, mis iial täis ei saanud. Ent need paradoksid on meil vist kõigil veres...

Sääraseid sümboleid lavakujunduses oli veelgi: tohutud riiete kuhjad, mis tuletavad meile meelde meie kadunud sõpru. Taevane kanuu. Ülepaisutatud viljakussümbolid. Müüdid ei ole muinasjutud, nad on inimkonna alglood, mis on aegade karmuses minetanud igasuguse iluleva liigsõnaliluse ja on oma karmis poeetikas ülitäpsed, üliteravad. Von Krahli trupil läks korda minetada ka igasugune dramaatiline liigsõnalisus, liigkäitumine - nad oli ausad, täpsed ja võimsad Elavad arhetüübid, välja riputatud, et meid meie igapäevasest pseudoprobleemiunest üles äratada.

2011-08-30T21:37:00.002+03:00

Mulle tundub, et kultuuripealinna kohalolu hakkab mulle alles nüüd pärale jõudma - isegi mitte seetõttu, kui palju ma olen viimasel ajal käinud üritustel, vaid seetõttu, kui palju üritusi nägemata jääb!

Viimasel nädalavahetusel oli kahetsusväärselt palju toimumas: Stalkeri festival, Augusti tantsufestival, muinastulede öö, kultuuritehases oli mingi festival. Jamps, et igale poole minna ei jõua.

Silmanurgast vilksamisi nähtud - ja läinud ongi

2010-11-03T00:18:00.003+02:00

Praegu käimas (homme vist viimast päeva veel) TriaLogose festival, mis pühendatud kristlikule kultuurile. Loengud on kahjuks sellisel ajal, et ei saa minna, kuid pühapäeval käisin kahel väga ilusal üritusel.

Neist esimene, Sergei Starostini pereansambli esinemine Niguliste kirikus ei meelitanud kohale küll ülipalju rahvast, kuid täielikult ilma võimenduseta kontsert sai seetõttu veelgi sügavamalt intiimse mõõtme juurde. Ma pole ammu enam Nigulistesse sattunud, kuid keskaegsed altarid andsid kaunile vene rahvalaulule mingi hoopis iidsema ja müstilisema tausta. Mulle väga meeldisid need hääled, eriti Sergei enda oma - see suutis kiriku maast laeni ja iga viimse kui orvani ära täita. Tema tütar oli ka ääretult vapper! Minu pea ei suutnud kõike kinnigi pidada, vaid hakkas tiirlema omaenda mõtete ümber. Inspiratsioon missugune!

Pärast seda suundusime Theatrumisse, kus Lõuna Böömimaa Riiklik Teater mängis Jevgeni Ibragimovi lavastatud nukunäidendit "Juudas Iskariot - reetur". Algas see salapärase muusikaga, mis tõi silme ette Iisraeli kõrbe ja mägise maa. Minu jaoks vist oligi just see muusikaline taust, mis asja käima pani. See lihtsalt oli nii lummav ja üdini sellesse teise, paralleelsesse lavauniversumisse äraeksitav. Lugu rääkis Juudast. Jeesus oli ka laval, aga ainult korraks. Sest see lugu oligi Juudast ja sellest, kuidas ta nii väga armastas Jeesust ja ei suutnud leppida sellega, et Jeesus võiks armastada kõiki võrdselt, ja kes selles pettumuses ei suutnud vastu pidada kiusatusele talitada maksiimi järgi "kui mina teda ei saa, siis ei saa teda keegi". Tegelikult oli see kurb lugu ja minul on küll Juudast raske hukka mõista. Mis sest, et ta võib-olla ei olnud hea kristlane, oli ta väga inimlik.
Nukud oli ka fantastilised, nii elavad - see, kuidas Juudas oma väikeste nukukäekestega leiba küpsetas oli väga kihvt :)

Ei saa öelda, et oli "mõnus" õhtupoolik. Mõtlen hoopis, et nii see kontsert kui hiljem etendus tekitasid atmosfääri, kuhu tahaks aina sügavamale ja sügavamale sisse minna, just nagu peeglitagusesse maailma.

Elu ja teater

2010-10-03T22:45:00.002+03:00

Pizza Nettuno Boccadasse, Genua külje all Liguuria rannikul.
Pilt ei ole minu tehtud, sest päevavalguses ma seda paika ei näinud. Jalutasime enne ööd ja pärast toekat õhtusööki piki rannapromenaadi väidetavalt Genua parima jäätisekohviku poole. Seal, kus promenaad ära lõppes, keerasime väikesesse kõrvaltänavasse, mis märkiski keskaegse rannaküla Boccadasse piiri. Mereäärsele terrassile jõudes avanes päris naljakas pilt: terrassi eri otstes ja ka all rannakividel istus umbes 20 eri vanuses paarikest ja suudles. Siuke romantikanurgake, et vähe pole - küllap korvas paiga kaunidus vähese privaatsuse :P Mina ei saanud igatahes naeru pidama. Nii et tõesti-tõesti, Itaalia on Casanovade maa!
Ent suudlevalt terrassilt alla jalutades avanes minu ees muinasjutuline paik: Boccadasse külaväljak ja sadamakoht. Kohe, kui sinna astusin, tabas mind tunne, et ma olen seal juba varem olnud. See ei ole loomulikult võimalik, kuna ma varem italiaanode riiki sattunud pole. Ah, aga see on selline haruldane deja vu tunne, mis lihtsalt haarab su paiga lummusesse ja ei lase enam lahti. Väljak oli kolmest küljest piiratud värviliste majadega, mille esimesed korrused võtsid alla trattoria'd ja gelateria'd, väikesed vonklevad tänavad laskusid mäest alla klibuse sadamakoha juurde, kus seisis paar paati. Kuu peegeldus mere tumedatel lainetel. Paar meest samast väljakuäärsest majast suundusid ujuma. Ostsime jäätised ja istusime väljakuäärde kivist rinnatisele istuma. Meie ümber oli veel mitu seltskonda, kes samas vabalt väljaku kivisel-konarlikul maastikul endal olemist mugavaks tegid. Boccadasse pidi olema Genua rahva seas pop õhtune väljaskäimise koht (sellest need suudlevad paarikesedki). Eriti äge oli samas väljakul asuv külakaev, kus sai ennast värskendamas käia. Jessas, siis torkas mulle pähe, miks see väljak nii lummav on: see oli justkui teatrilava! Värvilised majad ümberringi olid dekoratsioonid, trattoriate avali uste taga võis aimata lavatagust, seal mere pool istus vaikiv publik, ning meie ja kõik ülejäänud õhtused kondajad olime külarahvas selles Shakespeare'likus näitemängus. Iga hetk astub ühest neist ustest välja etenduse peakangelane, et õhata väikesel rõdul kuupaistet nautiva neiu poole... ja kindlasti on oodata, et külarahvas väljakul kokku saab, et uudiseid kuulata ja muresid arutada.

Rohkem ühelt reisilt, kui sellist mõnusat paika, oodata ei oskagi.

2009-12-21T22:36:00.000+02:00

Selle aastane jõulutunne! :)

Põdrakellade häälekaja

2009-12-19T23:46:00.002+02:00

Ma olen tihitpeale mõelnud, et Juhan Viidingu fenomeni ma lõpuni päris ei mõista. Ma ei ole tema luuletuste ega talendi andunud fänn, kuid ta on siiski Poeet suure algustähega. Midagi kogu tema olemuses on sümpaatset, et samuti ka niipalju saladuslikku, et mina läbi sellest saladuseloorist pole suutnud läbi vaadata. Hea küll, ega kõik siin ilmas ei peagi otse südamesse minema - on lihtsalt suur õnn, kui midagi sellist enda jaoks leiad.

Teisalt - Juhan Viidingu laulud on jõudnud minu südame keskpunktile ohtlikult lähedale. Seda avastasin täna. Kuulsin tema laulude kontserdist juba ammu, siis kui rahvas rääkima hakkas, et neil plaan minna Jõuluküla nädalavahetusel. Algul ma isegi ei mõelnud selle peale nii täpselt, ent kui käesolev nädalavahetus juba lähenema hakkas, taipasin järsku, et - need on ju siiski need laulud! "Tere, Juhani" plaadi sain ma tegelikult kunagi saatuse irooniana V. käest, kes ütles mulle toona, et sa ei teagi neid laule või???-siis teen kohe plaadi! Kuidagi on see plaat aga hoopis Eneli omandusse mugandunud, ja mitte ainult plaat, vaid ka laulud. Laule ei saa küll omada, aga mulle on nad ikkagi just Eneli kitarri- ja lauluhäälest nii armas-tuttavaks saanud. Siiski mitte kõik - ja ehk just need olulisemad mitte. "Vana mehe laul" on kõlanud nii paljudel ajaloolaste retkedel, et see laul on senini tiine kõigist neist tunnetest, sõpradest, Eestimaa vaadetest ja aadetest. Ent kui kõige lõpuks kõlas "Ela hästi, mu kodumaa", said mu salajased südamesopid seal kontserdil järsku kogu avalikkuse ette tiritud...

Kogu kontsert oli lihtsalt nii erakordselt ilus, et ma olen väga õnnelik, et mul oli võimalik sinna minna. Jaagup Kreem sobis neid laule esitama väga hästi, ja perekondlik stseen laval (Mari Tarand oma poja Indreku käevarre toel lavale ronimas esinejatele lilli viima) mõjus nii südamlikult, nii isetult. Inimesed olid kokku tulnud, et nautida midagi, mis on lihtsalt ilma kriitika, ilma kadeduse ja meelepahata nii ilus ja hingelähedane. Harukordsed ja ainukordsed on need ilusad ja valusad juhused, kui eesti kultuuri elavaimatest ja kaunimatest õitest osaks võib saada. Aitäh!

Mardilaat

2009-11-06T21:39:00.002+02:00

Ennemuistsel ajal, veel enne hüper- ja supermarketeid, enne kaubanduskeskusi, enne kaubamaju, enne vürtspoode käisid inimesed laatadel. Ostmas ja müümas, ilma vaatamas, kohtumas ja ennast näitamas. Olid rõõmsad need, kes kaubast lahti said, olid ka rõõmsad need, kes olid head kaupa teinud ja endale mõne kauni uhkuseasja saanud. Selle auks tehti siis joodud, kõrtsiesised olid täis lookas vankreid, kus peal seisis see kõige parem kaup. Peremees, kes vahest perenaisegi ühes võtnud, prassis sees ja tähistas edukat päeva.

Mina prassima ei hakka, kuid õnnelik olen ikkagi. Käisin Mardilaadal ja nägin kui palju ilusat mõistavad inimesed oma kätega teha. Lausa lust oli vaadata kõiki neid soki- ja kindakuhjasid, kus üks apetiitne mustrikombinatsioon teist taga ajas. Iga meister teeb isemoodi ja nii ei oska kohe mitte ära otsustada, milline kindapaar ära osta, sest paremusjärjestusse asju omavahel panna ei saa. Naisterahvale tõeline oaas! Oleks ainult rahakott puuga seljas... küll ma oleks siis alles kaunilt ehtinud ennast! Ent ma otsisin hoopis saabuvaks talveks häid ja sooje asju. Sain endale pika piidlemise peale karvamütsi ja ilusad valged kindad. Oleks tahtnud veel ka head sooja kampsunit, aga õiget värvi ja suurust ei olnud. Tuleb oodata jõuluni. Muidu ma olen alati üsna kehv ostja. Tahaks kõike, aga lõpuks ei suuda otsustada, mida kõige rohkem tarvis oleks ning mis kõige rohkem meeldib, ja nii jäängi enamasti tühjade kätega. Seekord üritasin seda vältida, sest mütsi ja kampsunit on ju otsustusvõimetusest hoolimata vaja. Nii veetsin seal lettide vahel siiberdades oma 4 tundi! Ohh, aga laat on ikka uhke küll! Kahju, et pole päriselt sellist hiiglaslikku poodi, kuhu igal ajal võiks sisse astuda ja endale meelepärase kaunisasja välja valida. On palju ilusam, kvaliteetsem ja lõppeks ka odavam kui poekaup. Ent see ei oleks ikka see, laada võlu ja melu kaoks...

Tüdruk Estooriast

2009-11-02T21:52:00.002+02:00

Hollandi kinokunstist ma suurt midagi ei tea. Kui ette satub, soovitan vaadata armsat jõulufilmi "Alles is Liefde", mis on hollandi versioon "Love actually"'st. Seal mängib ka üks nende esistaare Carice van Houten, kes on tõepoolest kaunis ja sädelev. Teda võis näha ka Tom Cruise "Valküüris", aga parem on ta ikka ehtsas omamaises sõjafilmis "Zwartboek".
Teisalt avastasin ma, et olen üllatavalt hästi kursis ühe ainsa režissööri Alex van Warmerdami filmidega. Kunagi igiammu põhikooli ajal nähtud "De Jurk" jättis kustumatu mulje ja ilmselt kinnistas minusse mingi kummastava ja alternatiivse arusaama Hollandist. Film on veidike sürreaalne nägemus sellest, mis kõik võib juhtuda inimestega, kes kannavad ühte erilist kleiti. Iga kord, kui ma seal rongiga sõidan ja vaatan möödalibiseivaid põlluvaheteid, tuleb mulle see film meelde.
Teine samasse ooperisse langev film on "Kleine Teun", mis annab eriskummalise sissevaate hollandi perekonda. Ja kui ma nüüd kuhugi külla satun, siis tuleb mulle jälle see film meelde.
Viimane Warmderdami film, mida nägin, oli tüütust kelnerist, aga film ise oli ka suht tüütu.

Ent siiski - hollandlaste ontlikus pereelus on midagi veidrat. Ei ütle, et halvas mõttes. Lihtsalt kõik majad ja majapidamised on täpselt ühte moodi! Ei ole nii, et lähed sisse ja imetled, mida pererahvas on nutikat välja nuputanud oma majas. Majade põhiplaanid on äravahetamiseni sarnased. On kitsas ruum ilma suurema esikuta, peaukse kõrval kohe seinalaiune aken, ruumi ühes otsas köök, teises elu/söögituba (tavaliselt avatud), ülikitsas trepp üles ja teise korra peal magamistoad. Okei, olen siiski mõnda erandit ka näinud, aga ikkagi! Väga friik!

Ühes sellises majas käisime eelmine nädal külas. Ilus ja viisakas olemine oli. Väga tore ja jutukas perekond. Ainult, et perenaine ei saanud vist lõpuni päris aru, kust kohast ma pärit olen. "What language do you speak in Estoria?" Päris naljakas. Mõelda vaid, et on inimesi, kes ei ole meie kulla riigi nime kunagi kuulnud! Loomulikult järgnes sellele arglik küsimus, et kas meil põhjapõtru ka on...

Hehee, no õnneks jääb see hetkel mu markantseimaks kogemuseks. Sellest ei tasu vist rääkidagi, et ma teistkordsel kohtumisel alati Lätist pärit olen. Üks Baltikum ju kõik.

Tõnu kiusatud

2009-10-22T22:14:00.002+03:00

Pärast tööd käisin korraks poes. Rocca al Mares. Läikiv, läikiv. Vaatasin endale kampsunit, aga siis jõudsin järeldusele, et peaksin terve garderoobi välja vahetama. See aga on selgelt üle jõu käiv tegevus, seega muutus ka kampsuni ostmine mõttetuks. Nojah. Tarbimisloogika ongi see, et selleks, et ühte meeldima hakanud asja kasutada, tuleb osta sada teist. Läksin hoopis poodi ja ostsin metsseasuitsuvorsti, et kummutada arvamus, nagu oleks ainus ekspordiks kõlbulik asi pudel Vana Tallinnat.

Siis jõudsin linna ja mõtlesin juba välja, kuidas ma hakkan kodus õhtusööki tegema, kui taipasin, et nädalaks lahkudes ei pruugi pärastpoole enam näha Õunpuu uut filmi "Püha Tõnu kiusamine". Ja kuna olin eile ka kinnominekule mõelnud, siis seadsin sammud Sõpruse poole. Ootamatult nägin Triinu, Merilit ja Laurat ja suutsin juba karjatada: "Te saate kokku ja minule ei ütle!", kui nad seletasid, et olid just hetk tagasi juhuslikult kokku jooksnud. Seal me siis olime, kaks tulid kinost, kaks läksid.

Istusin saalis. Inimesed mu ümber nägid kuidagi stiilsed välja. Piletineiu eriti. Kuidagi - õhkkond on selline, et jah, loomingulised jne. Ei tea, peibutav ja samas võõras. Ilmselt nii jääbki. Võtsin teed ja film algas. Peas kogu aeg vasardas see lehest loetud fraas, et on irooniline nöök, et see film linastus algselt uues Solarise keskuses, kus filmi prototüübid ise ringi jõlguvad. Ja nii ongi. Eks selliste inimeste pihta see film käiski. Natuke valus reaalsus. Samas ebausutav reaalsus. Juhan Ulfsaki verisest näost kiirgab vastu see sama tegelik tarbimiskultuur. Mina ei jäänud küll uskuma, et tegu on lihtsa maajoodikuga. Modell ikka maasoola ei mängi! Teised tüübid olid veidi paremini valitud. Aga "Sügisball" oli tegelikult sama nihestatud reaalsusega. Nii et sellega võib kunstilisest aspektiks nõustuda. Teisalt - esimese poole filmist mõtlesin endamisi, et küll on igav film. Mulle ei meeldi see, et kritiseeritakse justkui konkreetset käitumist, ent samas on see kõik kohutavalt ebaveenev ja ebapsühholoogiline. Kõik oli grotestkini viidud: matused, verine joodik, politsei, frigiidne naine ja purjus töökaaslased (Tiina Tauraite muide teeb täpselt sama rolli mis "Sügisballiski"). Mina vaatajana jäin küll nõutuks. Mulle tundus, et mulle taheti näidata meie keskklassi lodevusest ja himust väärastunud elu - kuid siis tuli sinna sisse mingi agentsinikaelalik anonüümne tehas ja... Mind see anonüümsus, kontekstitus kõige rohkem häiribki eesti tegijate puhul. Keegi ei julge luua PÄRIS maailma. See on mingi iba-liba-eesti suuremasjaos. See on vastutustundetu! Mõtlesin, et see film on kahjuks tõepoolest ainult kunstiline sitt, mida naudivad andetud wannabed, kes ei julge näidata, et nad asjadest aru ei saa.

Okei. Ent Õunpuu on visuaalselt võimas. Teine pool filmist oli kuidagi hoopis teistsugune ja otsi sõlmiti kokku. "Das Goldene Zeitalter" on mu meelest maha viksitud poolenisti "Blue velveti" ja poolenisti "Eyes Wide Shut'i" pealt. Sealt peale hakkas ekraanil toimuv vähemasti visuaalse ja audio poole pealt huvi pakkuma. Arvutiekraanilt vaadatuna ilmselt mõttetu, sest Dolby Surround ... eh, aga kogege ise.

Lõpuks kinost väljudes oli kõik see sätendav kiiskav ja ümberringi lõkerdav maailm veidi veelgi rohkem võõrastav. See oligi ilmselt eesmärk. Mina samas end Tõnu ja Co-ga ei seosta, nagu jääb mulle üldse Eesti meinstriimis toimuv kuidagi võõraks. Tahaks teada, mida teised sellest arvavad. Ei teagi, kas soovitada kinokülastust. "Sügisballiga" tegu ei ole. Stiil on hoopis teine. Tegemist on siiski kunstilisemat sorti filmiga, kus narratiivi peaaegu ei ole, psühholoogiline põnevus oli minu meelest ka minimaalne. Mille pärast minna on kujundid, sümbolid, visuaal. Vaadake seda nagu kinematograafilist maali.

9. rajoon

2009-10-16T23:18:00.002+03:00

Reede õhtul üksinda kinos. Nii minu moodi.

Film oli hea. "9.rajoon", suurepärane ja pingeline vaheldus kõigile hollivuudi tulnukamärulitele. Mulle meeldib, kui filmides säilib reaalsus. Nii on Star Warsi 70ndatel tehtud osad eriti palju paremad nendest uutest, sest esimestes filmides ei loodud mitte arvutiga tehismaailma, vaid filmiti päriselt olemasolevaid mudeleid. Tulemus on nii käegakatsutav, nii ehe, et jäädki päriselt uskuma kogu selle maailma olemasolu.
Nii oli 9.rajooniga ka. Kuigi ei olnud vist mudelid, vaid ikka arvutigraafika, oli see filmis kasutatav pseudodokumentaalstiil nii ehe ja meeldiköitev, et lausa lust vaadata. Tore on ka see, et vahelduseks maandusid tulnukad Los Angelese asemel Johannesburgis. Okei, nigeeria maffia oli jälle liiga ameerikalik, aga townshipi slummid ja lõuna-aafrika aktsent sümpaatsed.
Mitmekihiline film tõepoolest - lugesin seda EPLis ilmunud arvustusest - tulnukate kohtlemine ebainimlikul viisil viidetega LAVis aset leidnud aparteheidile. Inimõiguslased võitlemas tulnukate õiguste eest - nende eest, kes inimesi filmi algul heal meelel tükkideks rebisid. Pärast jälle rollid vahetusid ja pooltulnud-poolinimese silme läbi avanes ka teine vaatenurk, millele hakkasin muidigi kohe palju rohkem kaasa elama kui algul inimeste võitlusele tulnukatega. Okei, tegelikult see on ka väga klišeelik ja mind ei üllata, et inimstsenarist ei saa siiski üle tulnukatele inimpsühholoogia rakendamisest. Muidu ärritab see mind kohutavalt loomafilmide puhul, see loomade käitumise inimlikustamine. Võiks arvata, et teise DNAga olendid käituvad ka teistmoodi. Aga ei, ikka on keskpärane kangelaslikkus, ohverdus jne esiplaanil. Hm, kusjuures, siin on palju mõtlemisainet: kui kõrvuta eri kultuuride käitumismustreid (a la sakslane vs türkmeen vs malailane), siis leiab ka suuremad vahed kui filmis johannesburglase ja "limuka" vahel.
Kahju on ainult sellest, et sellest hirmutavalt veenvast maailmast filmi jooksul nii vähe teada sai. Muidigi - tegemist on ju meie endi maailmaga, aga ma ei saa selliste lugude juures kunagi üle põletavast soovist teada saada, mis edasi juhtub või kuidas kõik töötab. Loomulikult ongi film üles ehitatus meie maailma grotesksuse näitamisele, mitte tulnukate maailmale. Ent - nii põnev oleks teada, mis selle laevaga edasi sai!

Praegu tuleb mulle meelde üks ilus suvepäv Lohusalus, kui lebasin kivi peal ja vaatasin helerohesinist horisonti seal, kus taevas ja meri kokku said ja mõtlesin, et näe - see ongi planeet.

2009-10-14T23:07:00.000+03:00

Minu elu küll seiklus ei ole.

Mõttemustreid

2009-09-09T22:11:00.003+03:00

Ah, kui oleks mingi muster, mille järgi oma elukangast kududa. Kui ainult oleks!

Sutjagini maja

2009-08-31T22:28:00.003+03:00

Ahh, suurepärane. Leidsin uhke maja. Ilma naljata, allolev ehitis pürib Guinessi rekordite raamatusse kui kõrgeim puust maja. Pane tähele väikest majaköksi all vasakus nurgas!

Seda lugu lugedes ja pilti vaadates tuli mul tahes tahtmata Kowloon Walled City meelde, millest kunagi lugesin arhitektuuriajakirjast "Maja" väga head analüüsivat artiklit. KWC oli siis hiiglaslik isetekkeline kvartal Hongkongis, kus esmaste kõrgmajade vahelised tühimikud täideti järkjärgult konstruktsioonidega, nii et lõpuks tekkis suure sipelgapesataoline mitmel tasandil asuvate läbipääsudega labürint, mille sisemuses enam päike ei paistnud. Seoses selle anarhistliku arhitektuuriga tekkis ka kvartalisse anarhistlik kogukond, kes seadusele ei allunud ja keda ka politseireididega ei olnud võimalik majadest kätte saada. Või oli kogukond siiski enne ja arhitektuur pärast? Igatahes, tohutult paeluv. Ja see Sutjagini maja Arhangelskis on ka suurepärane. Elagu isetekkeline arhitektuur.

2009-08-20T20:10:00.002+03:00

Jah. Elu käib ikka üles ja alla. Mõni päev on halb ja siis satub sekka ka mõni hea päev. Täna oli siis hea päev. Rahulik ja otsustav. Need otsused muidugi haihtuvad ilmselt juba homme ja natuke oleneb kõik ka ilmast. Käisin kinos ja pärast istusin Rotermanni kvartali õuedel. Mulle meeldib sealne arhitektuur.

No vot, tahtsin siin just melanhoolselt heietama hakata loetud raamatust (Urs Widmer "Ema kallim"), aga sain ootamatu küllakutse.

On jah hea päev.

2009-07-14T18:38:00.002+03:00

Juuli, põllulillede aeg.
Käisin üleeile jalutamas ja tegin mõned pildid. Ilus oli. Selline õhtune aeg, kui varjud on pikad ja valgus on kuldne. Siin madalatel maadel on horisont kaugel. Jalutades sii majalähedases pargis kanalite ääres ja üle sildade leidsin mõnusaid jalgradu, mis sukeldusid sügavale pilliroostikku. Natuke metsik, ent siiski tähelepanelikult hooldatud - polnud vaja endale läbi pika rohu teed tallata, vaid võis lihtsalt astuda mööda sisseniidetud rada, et uudistada kanaliäärset lopsakat taimestikku. Väike mõnus laks rõõska südasuve.

Ainult kiirtee paarisaja meetri kaugusel kiirgab oma mürinat...

2009-07-12T02:05:00.001+03:00

Ik sprek geen nederlands.

Masu efekt?!

2009-07-01T21:41:00.003+03:00

Tunnen, et mu kohus on hoiatada kõiki inimesi, kel keskturu kandis kõht peaks tühjaks minema, aga kes kaasaostetud mureleid pesemata kätega sööma ei kipu. Kindlasti ärge astuge sisse keskturu veerel asuvasse sööklasse "Näm näm", mis aknapealsete siltidega peibutab sööma suppi, pizzat, wok'i, salatit jne. Läksin täna sinna ja tellisin pannkoogi tuunikala, sibula ja munaga (iseenesest oleks pidanud juba selles maitsekombinatsioonis ohumärki nägema!). Istusin lauda, ootasin, ootasin veel natuke kuni tuli müüja, kes tegi nägu, et jaa, teile oli ka vist midagi, ootasin veel veidi, ja siis toodigi lauda imepärane eine aastast 1990. Tõesõna. Taldrik (siuke odav valge purunematu klaas) oli poolenisti kaetud ühe õhukese, halli ja veidi kõrbenud pannkoogiga. Sellele oli asetatud umbes supilusikatäis tuunikala otse kõige odavamast konservist, lisandiks ühel pool toores hakitud sibul ja teisel pool kolm kahvatut kuivanud munaviilu. Mitte midagi rohkem ega vähem. Esimene mõte oli, et oot, see on nüüd mingi nali. Sügavalt kahju, et mul kaamerat kaasas polnud, sest see oli tõesti ajalooline pilt. Ma ei oleks uskund, et Tallinna kesklinnas leidub veel kohti, kus 42 krooni (sic!) eest serveeritakse lapsepõlve meeldetoovat kriisitoitu... Paraku letitagune mutt ei jaganud minu arvamust, et see täiesti hapu ja nätske pannkoogitaiget ebanormaalne oleks olnud ja raha ma tagasi ei saanud. Sama raha eest oleks Tartus Werneris saanud hõrgutaivamat suppi, mida ma elus kunagi proovinud olen!

Lossist rehetarre

2009-06-21T13:03:00.002+03:00

Nii, olen oma blogi vahepeal üsna unarusse jätnud. Põhjus ilmselt ka selles, et see "siin ja seal" on üsnagi ainult "siinseks" muutunud. Peab endale esitama küsimuse, mis on minu teema. Tähendab, sellega teie, kallid lugejad, oma pead ei pea vaevama - või siiski: kommenteerige, mis on minu teema? Kas see "siin ja seal" üldse kuidagi avaldub minu blogi olemuses? Ma ei reisi ju eksootilistes maades nagu tänapäeval kombeks, ja üldse tundub, et jään mingitesse kohtadesse kinni rohkemaks kui üheks korraks. Nii käisin jälle Hollandis, kolmandat korda sel aastal. Kuid Hollandist ma olen ju kirjutanud juba rohkem kui küll! Kas teil igavaks ei lähe? Mul ei lähe. Jah, mitmeid kordi käies hakkad märkama üha uusi ja uusi detaile, tekib äratundmisrõõm, ja tekib ka natuke see tunne, et ma polegi enam lihtsalt turist. Seekord oli meil tõeline road-trip: autoga Charleroi''st Brüsselisse, sealt Maastrichti, edasi Den Bosch'i, siis vahepeatusega Arnhemi lähedases vabaõhumuuseumis Nijmegeni lähedasse külakesse Lent'i, et siis alles päris lõpuks uuesti Leidenisse jõuda. Kummaline on see, et kõik paigad on kuidagi orgaaniliselt seotud, jääb mulje pigem suurest külast kui Eesti suurusest maa-alast. Katsu sa ühe nädalavahetusega käia külas kõigil oma sõpradel ja sugulastel Tallinnast Võruni. Jah, tundub, et hollandlased käivad ikka palju rohkem külas kui eestlased. Aga nad teevad seda kuidagi eestlaslikul moel, mis on väga tore. Kõik on tihedam: rahvas elab tihedamalt koos, käiakse tihedamalt läbi...

Aga siin Eestimaal, täpsemalt Tallinnamaal tekib tohutu isolatsiooni tunne. Isegi linnaosad on omavahel isoleeritud. Elumuutuse, mis sunnib mind seda kogema, olen pealkirjastanud "lossist rehetarre". Ajaloolaseks olemise ilusam osa on see, et tööatmosfäär on kaunis. Barokkloss Kadriorg, kas te oskaksite välja mõelda veel kaunimat töökohta? Nüüd aga vahetasin lossi rehemaja vastu. Hää küll, Kuie kool ise ei ole rehemaja, aga rehemaja ongi rohkem sümbol.

Igatahaes - kel jaanipäevaks veel plaane ei ole, tulge Rocca al Maresse. Saate näha, kuidas Hämarik ja Koit üle Kopli lahe aerutavad!

Lugduno Batavorum

2009-03-22T19:34:00.002+02:00

Tervitused Leidenist, Hollandi vanimast ülikoolilinnast!
Praegu ei ütle veel midagi selle kohta, kas ma võiksin jätkata seda rada, mida 17.sajandil paljud Liivimaalt pärit üliõpilased tallasid, aga isegi kui kõik õnneks ei lähe, on mul meenutuseks väga tore kohtumine Leideni raamatuajaloo professoriga. Onkel oli väga sõbralik ja juttu jätkus kauemaks. Muidugi on mul väljamaiste prohvessooridega juteldes alati varuks trumpteema "Eesti", aga on tore, kui teemat on rohkem võimalik kallutada kaasaegsetelt probleemidelt ajaloolistele. Ja mis oleks veel parem koht rääkimaks 17. sajandist kui Leiden, mis tol ajal tõeliselt õitses. Eriti olen tänulik selle väikese eraekskursiooni eest Bibliotheca Thysiana hoonesse, ajaloolisesse raamatukoguhoonesse, millele pani 17.sajandi keskel aluse noor intelligent Johannes Thysius, kes bibliofiilina ostis oma noore ja lühikese elu jooksul kokku üle 3000 köite ja lasi oma kogu hoiustamiseks ehitada spetsiaalse maja. See paik on varauusaja ajaloolase jaoks tõeline unistus - interjöör on originaalne, ja kogu loomulikult ka. Kõik need nahka köidetud haruldused ja varauusaegne raamatukoguvarustus, nt mehaaniline lugemispult, loovad suurepärase atmosfääri. Super!
Anyways, ilm on olnud väga ilus ja päevad on veerenud mõnusalt. Eile käisime Haagis, ja kuigi Oscar ei viitsinud mulle eriti grand tour'i teha, oli jalutuskäik väga värskendav. Suurema osa ajast uitasime hoopis M.C.Escherile pühendatud muuseumis, kus on väljas Escheri graafika ja väike elamus-näitus optiliste illusioonide kohta. Tjah, kui nüüd aus olla, siis ehkki Escher on väga populaarne kunstnik, on tema kunsti tegelikke tagamaid äärmiselt keeruline mõista! Selleks peaks ehk veidi rohkem süvenema ruumi matemaatikasse ja geomeetriasse. Sest nagu Escher ise ütles, kahemõõtmelist maailma tegelikult ei eksisteeri, isegi kõige peenemalt lihvitud peegel on ikkagi kolmemõõtmeline. Ja ometigi joonistavad inimesed paberile joontevõrgu ja ütlevad, et see on maja.

2009-02-04T22:48:00.003+02:00

The House of Victor&Rolf

2009-01-22T16:23:00.004+02:00

Raske on ennast uuesti käima saada. Selja taga on üsnagi kirev jaanuar. Uus aasta sai vastu võetud Põlva lähedal Tilsi järve kaldal suure paugu ja mürtsuga (poleks arvanudki, et sellises paigas nõnda vägevat ilutulestikku näha saab). Kui nüüd sellele tagasi mõtlen, tundub see juba olevat aegadetagune hetk. Kogu seltskond, noored Euroopa eri otstest, oli väga tore ja aastale sai sellega hea algus pandud. Ürituse järellainetus kestis minu jaoks veel pea pool nädalat, kuni viimased osalejad olid teele saadetud ja mina ennast välja magada sain, ning mõtted veidi selgemaks. Kui nii intensiivselt inimestega koos olla, nii et enda jaoks mõttepauside aega ei jää, siis tundub vahel, nagu kaotaks ma selles melus ka iseenda. See ei ole halb, aga pärast on vaja jälle veidi mõtteid setitada ja sisemus selgemaks saada. Kuidagi halvale ajale sattus muidugi see sisekaemuslik hetk, sest ukse ees oli magistritöö kaitsmine. Ma olin mõelnud küll, et võtan aega ja valmistun eriti põhjalikult, et komisjoni ees hätta ei jääks. Janet arvustust küll kartsin, kuid see oli asjata, ta oli väga heatahtlik. Arvan, et kokkuvõttes kulus mul ettevalmistuse peale pool päeva, sest väga raske oli end tööle sundida peale seda lühikest vabanemishetke. Kogu asi oli kuidagi kontekstist väljas. Magasin vaevalt paar tundi enne Lossi minekut, oli tunne, nagu läheks eksamile. Noh, omamoodi eksam see ju oligi. Esinemine ei läinud väga ladusalt. Oleks võinud selle ikka veidi põhjalikumalt läbi mõelda. Kuid komisjon oli ootamatult passiivne ja peale ühe suhteliselt asjassepuutumatu küsimuse minu käest muud ei tahetudki. Olin isegi natuke pettunud. Aga A sain kätte, mine tea, võib-olla just tänu sellele passiivsusele.
Pärast kutsus herr Professor mind õppetooli Lõuna-Ameerika veine jooma. Huvitaval kombel olin ainuke lõpetaja, kes komisjoniga pärast kaitsmist kokku lööma oli palutud. Aga ei tasu selle tagant mingit sügavamat tähendust otsida... Istusin seal ja mõtlesin, et jahh, tore küll, aga mis nüüd saab?

Pärastpoole istusin Maailmas ja võtsin õnnitlusi vastu. Oli tunne, nagu oleks ootamatult keset talve sünnipäev olnud. Väga armas igaljuhul kõigist, kes kohale tulid :) Annika tõi isegi ühe kesktalvise tulbikese, mis vägisi meenutas mulle muinasjuttu vaeslapsest ja kaheteistkümnest kuust. Põhiline oli aga küsimus, et miks ma kaitsesin jaanuaris ja miks nii vaikselt seda asja ajasin... tõepoolest, kaitsmine...koolilõpp... juba alliteratsioon paneb asja paika: rohkem kevade ja kastaniõitega läheb see asi riimi!

Jäi seegi öö lühikeseks. Kui koosolemine Maailmast Zavoodi edasi kandus, voolas asi vaikselt laiali. Mul oli tegelt vaikselt selle üle hea meel, sest järgmisel hommikul pidin hakkama reisima Poola poole. Pakkisin kusagil kell kolm öösel, muidu molutasin niisama ja elasin oma lõpuekstaasi MSNi vestlustes välja. Poolteist tundi siiski magasin ka. Siis jälle üles ja padavai bussijaama poole. Muidugi peab reisides olema alati valmis ootamatusteks - seekord ei tahtnud Ecolines'i bussijuht mind bussi lasta ilma eelmüügist ostetud piletita! Buss oli jummala tühi, aga ta lihtsalt keeldus minu raha vastu võtmast! Õnneks väljus hiljem ka Eurolines'i buss, kuid see tuli Peterburgist ja oli seetõttu ebamugavalt täis.

Minu tee üle-üle-aedsete juurde kulges läbi Riia ja Berliini. Üks päev - ja 4 erinevat valuutat! Hulluks võib minna - mu rahakoti mündisahtel tahtis lõhkeda... nii et mina hääletan kahe käega Euroopa ühisraha poolt! Isegi, kui mulle eksootilised rahatähed väga meeldivad ja Eesti kroongi armas on, on euro praktilises mõttes siiski parim lahendus. Valuutandus ajab pea segamini ka. Eelmisel õhtul oldi minuga Tavidi valuutapunktis ülimalt ebaviisakad, nii et ma olin järgmisel päeval üsna segaduses, milline on parim lahendus: kas üritada valuutat vahetada või võtta raha lihtsalt automaadist? Mulle tundus, et ma kaotasin igal juhul kena protsendi panustades valuutavahetuse peale...

Poola, täpsemalt öeldes Poznan. Uusaastaürituse head mälestused olid nii kirevalt silme ees, et oli esiti raske ennast ümber häälestada nii suure grupi eri rahvustest inimeste lainele. Mulle meeldivad ikkagi väikesed seltskonnad rohkem. Saab kõigiga suhelda ja suhtlus on intensiivsem. Suures grupis toimuvad ekstensiivsed ümbereastumised... kuid minu esimese kahe päeva teatav ehmatus ja väsimus asendus peagi arusaamaga, et kokkutulnud on väga toredad inimesed. Jah, intensiivsusest jäi sellegipoolest puudu, kuid meil oli toredaid hetki. Programm oli väga hästi korraldatud - päeval seminarid ja loengud, õhtul klubid ja muu sotsiaalprogramm, näiteks teatrikülastus! Kui keegi satub Poznan'isse, siis soovitan hostelit nimega Frolic Goats Hostel. Soojad pehmed voodid, soe dušš, köök, tasuta internet ja hommikusöök, täiesti kesklinnas! Ja kõrval asuvad klubid ja üliodavad söögikohad. Meie aga odavalt ei söönud, oh ei! Õhtusöögid toimusid meil erinevates peentes restoranides, millest meeldejäävaim ilmselt oli Poola rahvusköögiga restoran, kus serveeriti hiiglasuurtes vaagnates üksnes liha! Poola köök on vist meesterahvaste unistus... aga mina oleks maksnud kõrget hinda rohelise salati eest!

Meil oli ju muidugi eesmärk ka. Rääkida Euroopa ja maailma suhetest. Lootsin sellest teatavat sissejuhatust teemasse, aga pidin veidi pettuma, sest seminar ei panustanud konkreetsete üksikjuhtumite lahkamisele. Okei, ma olen ilmselgelt muidugi välispoliitika kauge inimene ja ELi struktuurigi ei tunne eriti, mistõttu ma eriti sellise jaotuse vastu sõna võtma ei kippunud. Aga jõudmine arusaamisele, et poliitika (isegi välispoliitika) on ikka väga igav, maksab ka midagi! Ülimalt nautisin aga ühe kohaliku noore lektori loengut Euroopa Liidust, demokraatiast ja identiteedist. Põhimõtteliselt keskendus ta põhimõistete lahtiseletamisele, aga ta tegi seda nii loogliselt ja kaasahaaravalt, et kogu audikas rippus iga ta sõna küljes. Millest järeldub, et ma ei ole praktik, vaid teoreetik, sest teooriad pakuvad rohkem pinget kui praktika...

Poznan ise tõi mulle millegipärast meelde Luxembourgi, kuigi neil kahel on vähe ühist. Aga millegipärast meenus mulle mu eelmise kevade sõit Luxi. Poznan Poola läänepoolses otsas on ilmselt küllalt hästiarenenud linn. Luksuslikud poed kõrvuti H&M ning C&A-ga. Nagu Saksamaal. Inimesed näevad stiilsed välja. Samas veidi kesklinnas väljapoole jalutades jäävad silma koledad sovetlikud majad, hallus... kesklinn on aga kaunis. Nende suur turuplats oma nukumajalike värviliste hooneridade ja uhke renessanssraekojaga on tõeline vaatamisväärsus. Minu jaoks oli üllatav ka, et neil oli seal ootamatult hea kollektsiooniga kunstimuuseum. Uues uhkes muuseumimajas oli väljas poola kunst, vanemas osas aga Euroopa maalikunsti kogud, kus esimese asjana tervitas üks Boticelli. He he, ja et ma selle maali autori juba kaugelt ära tundsin, pani mu kaaslased imestusest kulme kergitama... aga ütleme nii, et Boticelli äraarvamisega on võhikute ees kerge plusspunkte teenida... :P Aga ma leidsin sealt endale uue lemmikpildi. Sofonisba Anguissola "Malemäng", 1555 - see maal oli niivõrd särav, kütkestav, üheltpoolt paljastav, teisalt varjav... et ma lihtsalt tahaks teda niiiiii väga oma magamistuppa seina peale ühekoos mu teise lemmiku, Hermann tom Ringi maalitud pereportreega, mida nägin Münsteris.

Perifeersetel muuseumidel on oma võlu. Loodetavasti satub varsti jälle mõni teele.

Tagasitee oli vaevarikas. Ööbisin Berliinis Tegeli lennujaamas. Magama pidin paraku põrandal, sest kõik ööbidatahtjad aeti muudest terminalidest ühte väiksesse kokku. Aga polnud nii hull, kui ma kartnud olin. Igaljuhul turvariske selline ööbimine endaga kaasa ei toonud. Lennujaamad asuvad tavaliselt muust linnast nii palju eemal, et pätid sinna ei satu :P

Ja nüüd olen tagasi Eestimaa talves...

New Years Day

2009-01-03T14:22:00.002+02:00

See U2 lugu tabab naelapeapihta... all is quiet in the New Years Day

Oli suisa kummituslik liikuda 1.jaanuaril mööda Tartu linna. Šampanjapudelikillud ja pürotehnikajäänused olid ära koristatud, inimesi ei paistnud kusagil. Nagu polekski olnud mingit uue aasta tähistamist, nagu polekski tegu uue aasta esimese päevaga. Zavood oli ka kinni.

Taevaskojas oli päevapoole see eest möll lahti. Kui me oma bussiga sinna kohale ukerdasime, oli parkimisplats autosid triiki täis ja rahvast vooris edasi ja tagasi - tõeline narodnaja guljanija. Ilmselt soovisid paljud oma uue aasta esimest päeva teha eriliseks selle erilise paiga kaudu. Päike paistis, Lõuna-Eestis oli tõeliselt ilus ja ere ilm. Paraku oli kohutavalt libe, nii et seal taevaste kodade kõrguses ringi ukerdada oli kohati päris jube. Paik on külastamist väärt iga ilmaga - mina olen seal talvel rohkemgi käinud kui suvel. Lumega väga kaunis, eriti kuuvalguses ;)

Külmaks on läinud

2008-12-09T23:38:00.003+02:00

Tabasin end täna mõttelt, et Eestis on kaks korda aastas valged ööd. Suvel. Ja talvel. Näiteks täna tulin koju ja seisatasin korraks välisukse ees, et võtmeid otsida. Tähistel öödel on siis seal nurgas väga pime, tänavavalgus sinna ei kuma. Ei näe sõrmegi suhu pista. Aga täna, näed, oli nii valge, et eristasin õue peal seisva tünni kollast ja sinist värvi nagu oleks hommik.

Siis tuleb mulle jälle meelde see kummaline sõit Kassinurmele ühel ööl päris mitu aastat tagasi. Kõikjal oli lumi ja pilved ja isegi seal päris metsa keskel kaugel kõigist asulatest oli niivõrd valge, et hakkas lausa kõhe. Kõhe hakkas selle pärast ka, et Kassinurme pseudomuinaskindluses ootasid mustad kogud. Jah, nii valge ikka ei olnud, et oleks ära seletand nende puuslike pärisolemuse.

"Kadunud papagoi tagasitulek"

2008-12-08T12:53:00.002+02:00

Oi tahaks praegu ühe k o d u l i n n u pannile panna ja suure vihaga ära süüa...

Varauusaeg

2008-12-06T01:55:00.003+02:00

1648 Friedensreiter

Miski ei kõla mu kõrvadele ilusamini, miskit ei näe mu silmad meelsamini kui trükitud sõnu Frühe Neuzeit...!
Kas tegemist on hullusega? Jaa! Aga kõige imelikum on, et ma mõtlen seda praegu tõsiselt! Keskaeg on küll ilus ja romantiline, aga varauusaeg on lihtsalt nii jabur! Seal on kõike! Seksi ja vägivalda, nõidu ja prohveteid, komeete ja sõdu, katku ja veresauna, kauneid kunste ja maadeavastajaid, luksust ja dekadentsi, ratsionalismi ja ebausku, higi, verd ja pisaraid! Kõike, mis müüb!

2008-12-04T00:26:00.002+02:00

No vot, öö on. Aga mina töötan.

Seoses valmiva (khm) magistritööga on mul tekkinud tõsine probleem, mis ilmselt ei ole teistelegi võõras. Kuidas viidata internetis leiduvaid infokilde? Ma tean küll, et ka Tartu Ülikooli akadeemikud ei suhtu internetis leiduvatesse materjalidesse enam nii skeptiliselt, kuid nad eelistavad siiski, et viidataks korralikke saite, online-ajakirju jms. Mida aga teha selliste teadmistega, mis on tõepoolest ainult infokillukesed, faktikontsud kusagil kahtlasel leheküljel? Wikipedia, noh, oleme kuulnud professoritest, kes käivad meelega seal infot valeks parandamas, et tõestada vabalt toimetatava entsüklopeedia nõrkust. Ma ei teagi, kas see oli viga, kui ma oma bakatöös Wikipediale viitasin kahes kohas, kus ma tõepoolest mujalt infot otsida ei suutnud. Sest olgem ausad, internet pakub kiireid lahendusi. Trükid lihtsalt suvaliselt mingid sõnad sisse ja lappad veidi lehekülgi, kuni oled rahuldunud nendel pakutava infoga. Teadmised - või ütleme lihtsalt teadmine mingi konkreetse asja kohta - on kihiline. Korjad ühe fakti, korjad teise fakti, korjad kolmandagi, millest ladestub mingi täiesti omaette uus info. Aga kui küsitakse, kust tead, siis selliselt tekkinud teadmist on väga raske viidata. Ja internetist kogutava teadmisega on just tihtipeale nii. Ei ole mingit ühte kindlat lehekülge, kust kogu info pärineb, vaid on mitmed ja mitmed lehed, kus on kirjas ühte ja teist. Meil on nii palju infot! Ja seega need kiired lahendused on hädavajalikud. Kui ma näiteks tahan teada, misasi on mõiste "Gleichzeitigkeit des Ungleichzeitigen"... kuidas seda üldse paberkandjatelt otsida? Wikipedia ütleb kohe, et mõistet kasutas sotsioloog Ernst Bloch. Aga seda, et mõistet kasutatakse ka muude teadlaste poolt hoopis uutes kontekstides, seda ütlevad hoopis teised leheküljed. Kokkuvõttes ei ole võimalik ennast mingi ääremärkuse pärast lugeda selle mõiste tekkimise ja retseptsiooni ajalukku sisse, kui peaks läbi lappama algallikaid jms. Ajaline kaotus oleks liiga suur. Aga kuidas ma nüüd seletan, kust ma tean, mida see mõiste tähendab ja miks on hea teda kasutada seal, kus ma teda kasutada tahan?
Infoteoreetikud, astuge areenile.

Raamatukogu kohvik

2008-11-26T19:01:00.003+02:00

Kui ma bakatööd kirjutasin, sai raamatukogu kohvikust mu põhikoht. Ikka oli vaja ennast käia tuulutamas ja virgutamas. Toona oli mu põhimenüü kukkel bitkiiga ja kohv. Kokku läks see lõbu maksma 12 krooni, 6 krooni kummagi maiuse eest. Polnud kallis ja kõhtu sai ka natuke.

Nii, siis hakkasid hinnad tõusma. Kukkel bitkiiga tõusis vaikselt 8, siis 10 krooni peale. Ma ei mäleta, kas kohv ka. Eelmine aasta mul raamatukokku suurt asja ei olnud, seega ei mäleta. Aga nüüd - majanduskriis! Tegelikult algas see kõik küll juba palju varem, tõsi, aga hinnad on jõudnud nüüdseks päris kõrgele - kukkel: 15 krooni ja kohv 12 krooni. Kokku 27 krooni. No ikaldus! Üle ühe korra päevas niimoodi kohvi joomas ju ei käi!

Aga ma avastasin, et samal ajal, kui kukkel bitkiiga (mis asi see bitkii õigupoolest on?! kas ei võiks lihtsalt kotlett öelda?) on läinud järjest kallimaks ja järjest vintskemaks mälumisharjutuseks (majanduskriisi ette aimates kadus või juba üsna varakult), siis kilu- ja juustuvõileva hind on püsinud sama - 5 krooni. Huvitav, kust tuleb tooraine selle roa jaoks, mis võimaldab hinda nii madalal hoida? Mingi mustalt saadud kiluparv ja juustukamakas? Nagu sigarette müüdi mingi aeg vana maksumärgiga jupp maad odavamalt? Jajaa, ega vürtsikilu ja juust säilivad ju päris kaua... Jippiii. Igatahes on see juustusai mu uus lemmik :)

Mis kohvi puutub, siis olen ma siit ja sealt ikka kuulnud kohutavalt nurisevaid arvamusi selle ramsi kohvikus müüdava lakke kohta. Mina jäin selles vallas tagasihoidlikuks, sest mu meelest oli see kohv päris hea, isegi maitsev. Ja odav oli ju ka. Nondel kaugetel aegadel. Aga eile õhtul tabas mind valgustus: või õigemini õudne äratundmine - tegemist on tõepoolest halva kohviga. Milleks maksta nii palju raha nii mõttetu asja eest? Aga ühtlasi tabas mind ka arusaam, et vahepeal müüjatädi selja taha installeeritud peen kohvimasin ei seisa seal mitte ilu pärast, vaid keedab tõelist kohvi, ehkki 3 krooni kallimalt! Mis sest, et Cappucino asemel keedab ta Gappucinot ja Cafe Creme asemel Gafe Gremet. Ikkagi kohvi!

Nii et tegemist ei ole siiski ainult degradeeruva kohaga. Ka progress on silmaga näha - ja keelega katsuda...!

Aga see, et ma siin suudan nii pikalt tassist kohvist ja kuklist rääkida, on ilmselgelt mu vaimse allkäigu sümptom... Nii, kahe nädala pärast te mind siin enam ei näe...

2008-11-23T22:44:00.002+02:00

Jee-jee, palju lund! :)
Selle pärast mulle meeldib Eestis elada: aeg-ajalt saab näha looduse mõjuvõimsust tema kõige elegantsemal moel. Kui välja arvata, et pool Eestimaad on elektrita ja liikuda ei saa, siis pole ju midagi häda. Isegi külm ei ole... aga ekstreemne ka natuke jahh: tulin täna tädi sünnipäevalt, kella 12 ajal hakkasime Tartu poole sõitma, peale kolme alles jõudsime koju. Ida-Virumaal on muidu olukord üsna trööstitu - bussid ei sõitnud ei linnas ega linnast välja. Vanemad jäidki vanaema juurde, ei saanud lihtsalt ära. Eks siis lastel ole homme jälle hea meel sellest, et õps lumevangi jäi :)

Palju õnne, Läti!

2008-11-16T14:30:00.004+02:00

Juubelihõngulisest pealinnast tagasi väiksesse porisesse Tartusse....

Riia on praegu tõelises piduehtes. Ma küll täpselt ei tea, kuidas siin 24.veebruari tähistati, aga ma vean kihla, et Läti variant on ilusam. Nemad nimelt korraldavad pidupäevade ajal valgusfestivali, mis tähendab, et üle kogu Riia kesklinna võib leida suurepäraseid kunstiteoseid-installatsioone, mis mängivad valgusega. Sest valgus, nagu ütlevad festivali korraldajad ise, on nii vaba, et teda ei saa kotti toppida. Minu meelest on see väga ilus võrdlus - valgus/vabadus.

Reedel, kui neil juba vaikselt see peomeeleolu pihta hakkas, jalutasin peale raamatukogust tulekut linnas ringi. Kõht oli kohutavalt tühi, aga ma trotsisin nälga ja tegin enne poodiminekut kesklinnale suure tiiru peale. Toomkiriku juures oli roheline lillemaailm lendavate pilvekeste ja ürgse lauluga. Kuulasin ja nautisin. Saima juures Jekabs iela'l olid püsti lõõmavad tulepostid, mis andsid ka sooja mu külmunud kätele, aga sealjures pidi ette vaatama, et ebasoodne tuulesund pahvakuna sädemeid näkku ei puhuks. Esplanaadil olid puude otsa riputatud suured valged kumavad herilasepesad ja ooperiteater oli kiiskavpunaseks toonitud. Kõige vahvamad olid mu meelest Mustpeade maja fassaadil barokselt süngesügava muusika järgi tanstivad tuled ja ürgne ulme-muinasjutumets Läti ülikooli hoone taguses pargis. Uhh, praegu mõtlen, et tahaks sinna tagasi, nende sinetavalt kummuvate dinosaurusemunade keskele... selles pimedas novembriilmas oli see tõeline oaas!

2008-11-14T22:51:00.002+02:00

2008-11-05T19:10:00.002+02:00

Reklaam on teadus. Reklaam on kunst. Ja reklaame on ilus vaadata. Ilus visuaal kokku pandud ilusa muusikaga ja sealjuures leidlik point teevad temast tõelise naudingu. Sellise naudingu, et mõtled veel pärast tükk aega selle tunde peale, millega sulle autot või kindlustust või pesumasinat müüdi. Autoreklaamid on sealjuures kõige ilusamad, sest automüüjatel on kõige rohkem raha panustada heasse kaameratöösse ja leidlikkusse kontseptsiooni.
Üksvahe näitas telekast ühte klippi, kus auto sõitis kuu peal. Taustaks oli väga äge muusika, selline ebamaine - ja ma olin kindel, et see oli mingi Moby lugu. Hakkas kummitama. Aga reklaam kadus telest ära ja ma ei jõudnud aru saada, mis lugu see seal taustal ikka mängis. Ei mäletanud ka, mis automargiga tegu oli. Õudne on, kui mingi visuaal või viisijupp kummitab. Kui laulusõnu mäletad, saab internetist kergesti laulule ja esitajale jälile. Aga kuidas otsida videot, millest ainuke mälestus on, et seal oli auto?!

Igatahes, mu otsioskused vahepeal paranesid ja ma leidsin ta üles! Pärast kõiki neid aastaid!

2008-10-25T16:47:00.002+03:00

Mida kõike köögiaknast välja vahtides ei näe...
Ühel naabermajal on tükk seina küljest kukkunud!

2008-10-22T14:54:00.002+03:00

Akna taga on mul siin pihlakas. Linnud on juba täitsa puhta töö teinud. Eile oli pasknäär ja täna istus seal üks valkjas mustade tähnidega tüüp, kes laulis täiesti fantastiliselt. Floksid ja mõned jorjeniõied on ka veel alles.

2008-10-20T23:53:00.000+03:00

Riias oli sihuke pilt üleval

2008-10-18T21:05:00.002+03:00

Mu tobenaljakas kolimissaaga saab homme lõpu.

Kui nüüd aus olla, siis ma olen isegi väga paikselt elanud siin Tartu linna peal. Kuuldes neid möödaminevaid märkusi näe, siin ma elasin siis ja siis, ja mõeldes, et on inimesi, kes on elukohta vahetanud suisa iga aasta või semester, siis pole mul midagi vastu panna. Ühikast Suppigi kolimine võttis juba hulga närve. Ma olen tegelikult ikka väga laisk inimene, ei kipu väga rõhku panema välistele detailidele.

Tegelikult tahaks hoopis nukrutseda siin selle koha pealt, et see Narva mnt korter, kus ma hetkel asun, on ju nii ilus, aga nii käestlastud koht. See kõik siin vajaks hädasti remonti, ja kahjuks suuremat kui vaid uus tapeet seina ja värv lakke. Siin on ruumikas ja eriti meeldivad mulle need vanad aknad. Tegelikult on need varastel nõukogudeaastatel ehitatud majad ju väga väga ilusad! Vaadake kasvõi Kohtla-Järve kesklinna või Sillamäed! Ja Narva mäe majad on tõesti varase 20.sajandi korteriideaalide pikendus oma suurte tubade ja koridoridega. Miks siis miks siis ometi siin nõnda kurb seis on...

Siinkohal tahaks maailma kõigile korteriomanikele südamele panna, et ärge laske oma kortereid käest! Nad väärivad hoolt ja armastust, ükskõik siis millisest aastasajast või kümendist nad pärinevad, asugu nad villades või äärelinna agulimajades.

Riia mu arm

2008-10-16T17:50:00.005+03:00

Selle paarinädalase reisimehe elu lõppvaatuseks oli mul plaanitud kolmepäevane uurimisreis Riiga. Jajahh, kõlab uhkelt: käisin teadustööd tegemas. Istusin kolm päeva Riia raamatukogude vanaraamatu osakondades ja muudkui lugesin, lugesin, lugesin...

Esimesel päeval trampisin rõõmsalt Seimi vastas asuvasse rahvusraamatukokku, tegin lugejakaardi, andsin juba asjad garderoobi ära, kui siis alles avastasin, et mulle vajalik lugemissaal tehakse alles kell üks päeval lahti. Kõmpisin välja tagasi ja mõtlesin, mida peale hakata nende mõne ülejääva tunniga. Kuna raamatukogu asub Toomkiriku lähedal, ja mulle kargas pähe, et ma polegi kunagi seal käinud, seadsin sammud sinnapoole. Alustasin tegelikult Toomkiriku kõrvalt asuvast Riia linna ajaloo ja navigatsioonimuuseumist. See on kuulu järgi üks vanimaid Euroopa muuseume. Ekspositsioon oli tõesti vana, selline vanas heas nõukogude traditsioonis. Ainult inglisekeelsed seinatekstid olid paigaldatud millalgi üheksakümnendatel. Enamus infot oli siiski lätikeelne. Ent põnevaid asju sai seal sellegipoolest näha. Tõesti, neil ikka on igast ägedaid asju seal..! Mehaanilised trummarid 17.sajandist ja tonnideviisi hõbenõusid...
Ja Toomkirikus asub Salaspilsi kivipea. Siuke kummaline kivist puuslik, mingi balti paganate värk, jube äge, meenutab natuke Lõuna-Ameerika kultuuride kivijunne, ainult on natuke väiksem.

Mis kõik pani mind mõtlema sellele, et ma ei ole õieti Riias muuseumites üldse käinud. Mis põnevat neil kõik veel näiteks väliskunstimuuseumis olla võib!

Toomkirikus avastasin temaatilise vitraaži.

Kui see vasakpoolne on Gustav Adolf, siis parempoolne saab ainult olla Hermann Samson, mõtlen ma. On küll nagu tema nägu ju.

Muidu olin hoolas ja tegin tööd. Leidsin oma suureks üllatuseks, et Riia akadeemilises raamatukogus on olemas kõik asjad, mida mul tarvis on. Kui sinna kohale jõudsin (paraku alles teisel päeval), oli raamatukoguhoidja suht hämmastunud, et mul on AINULT KAKS päeva aega nende juures tööd teha. Ta paistis olevat Samsoni ekspert, mul hakkas lausa kõhe. Ilmselt on ta ainesega juba pikemalt tuttav, ka Dobreff, kes Samsoni kirjavahetusest Oxenstjernaga oma doktoritöö kirjutas, on tema juures istumas käinud. Muidu nende lugemisaal on väga ilus ja hubane, selline äärmiselt ajalooline. Brotze portree seina peal ja... vanad raamatud on ju nii soliidsed nii ehk naa. Ta kuhjas mulle kõik, mis leidis, laua peale, ja oli isegi nii vastutulelik, et lubas mul peale Lettonica saali sulgemisaega mujale kolida ja hilise õhtuni omaette nohistada.

Aga Riia! Riia on nii ilus! Ma ei saa ikka neist aru, kellele Riia ei meeldi. Seal on nii palju fantastilist arhitektuuri, ja linn ise on kuidagi orgaaniline segu vanast ja vanemast ja veidi uuemast ja päris uuest, vähemalt kesklinnas on see küll nii. Mingi majesteetlikkus läbib seda kõike. Barokseid portaale on iga nurga peal, ja juugend, loomulikult juugend... Riia on Berliini kõrval teine siuke linn, kus ma ringi jalutades mõtlen, et siin võiks mingi aeg elada.

Läti keele peaks ainult selgeks õppima, jahh.
Paldies.

Euro-trip

2008-10-11T12:29:00.004+03:00

Väike rahulik laupäevahommik mu "uues" korteris. Kohvi peale piima panna ei olnud, aga see on toll mida maksad pikemalt äraolemise eest. Franzi on isegi külmkapi seinast välja tõmmanud.

Mõtlesin, et mis reis see nüüd oli ja kõige õigem ongi vist nimetada seda eurotripiks, sest polnud ühest sihtkohta. Kaugemaid sihtmärke oli kaks: agora Aachenis, ja Nijmegen. Ja reisi tegelik sihtmärk oli ju hoopis Eestisse jõuda. See viimane ülesanne sai täidetud eile öösel kell pool kolm.

See, et Axel kolm päeva enne ärasõitu minu juures oli, oli tegelikult nagu sissejuhatus. Ta ei rääkinud Aachenist just eriti palju, aga sellest piisas, et mul kohale jõudes siuke mõnus "insider" tunne tekiks. Mõtlen praegu kahetsusega, et miks ma ta nõu kuulda ei võtnud ja mõne tema tuttava juurde öömajale ei läinud - reisikulud oleksid kohe hulga väiksemad olnud. Aga kõike ei tea ju ette ka näha.

Esimene poolik öö, neli tundi und. Teisipäeva varahommikul tegime diili, et mina lähen Riia bussi peale ja tema sõidab rongiga Tallinnasse. Eriti tobe manööver tegelikult: minna Aachenisse just siis, kui ainus inimene, keda ma sealt tean, külastab samal ajal Tallinnat.
Bussi peal olid veel Tiit ja ... Mihkel oleks pidanud ka olema, aga ei olnud. Ta helistas mulle ja teatas: ärkasin just üles, hoia bussi kinni! Oma ülivigases vene keeles suutsin lätlasest bussijuhile siiski selgeks teha, et jubedalt oleks 15 minutit vaja oodata. Ise kahtlesin küll sügavalt, kas nii kiiresti on võimalik bussijaama joosta, aga üllatus-üllatus, kohale ta jõudis. Milline kahtlemata meeldiv algus akadeemilisele migratsioonile Tartust Berliini!

Riias oli ilm ilus, lausa palav. Kirusin ennast, et olin nii paksult riidesse pannud. Et meil oli lennuni veel mõned tunnid aega, kasutasime võimalust ja molutasime need tunnid maha mitte lennujaamas vaid DoubleCoffee seltsis. Wifit Riias endiselt ei leia või ei saa müstilisel põhjusel kasutada. Muideks, hotellides peab maksma 1,5 Latti tunni aja interneti eest! Eestlasele täiesti mõistetamatu põhiõiguste kitsendus...

Hommikukohvile Riias järgnes lühike lennusõit ja siis juba pärastlõuna Berliinis. Vastik ilm, tuuline ja vihmane ja ma olin äkitselt väga õnnelik, et olin mantli kaasa võtnud. Pidime Wannsee kanti seiklema, et Mihkli ühikas üles leida. S-bahn Schönefeldist Wannsee'sse võttis peaaegu poolteist tundi aega. Tegelikult see oli minu süü, sest mina nõudsin, et läheksime vähemate ümberistumistega. Teistpidi oleks kiiremini jõudnud. Aga polnud hullu, sest võtme sai ka pärast kella kuut kätte. Mõtleks milline luksus! Järsku tuli mulle meelde, kuidas see kõik täpselt aasta tagasi oli olnud: samasugune rõve ilm, segadus, teadmatus, ja saksa bürokraatia, mis veeretab rahulikule kulgemisele pidevalt suuri kive teele ette. Kui meil lõpuks võti käes oli ja me ümbruskonnast süüa läksime otsima, mõtlesin omaette, et oh kui hea, et ma ei pea hetkel seda kõike ise jälle otsast alustama - sisseelamine, sotsialiseerumine etc... nädal hiljem Mihklit uuesti külastades pidin tõdema, et mõnede inimeste jaoks käib elu hoopis lihtsamalt: kui kohale saabusime, jõi ta oma ühikanaabrite tšehhi ja mehhiko poisiga parajasti lõbusalt viina (ja pudelist oli üle poole juba läinud...).

Ühikas, kus muide olla omal ajal elanud ka 68nda aasta põhitegija Rudi Dutschke nagu vietnamlasest filosoof/koristaja meile jutustas, oli igati tore. Igatahes palju toredam kui minu oma Münsteris. Väike maja, igaühel oma tuba, aga palju sotialiseerumisruumi. Telekatoa diivanile keerasin ennast selleks õhtuks magama. Nagu odav hostel, ma ütleks :) Ärkama pidin kohutavalt vara, jälle kell viis, nii et see oli siis teine unevaene öö.
Kiirustasin läbi varavarahommikuse Wannsee S-bahni peale, et õigeks ajaks kesklinna oma rongile jõuda. Kui septembri alguses piletiostmine käsil oli, mõtlesin, et kui mul on valida lennuki ja rongi vahel, siis valin igatahes rongi. On mugavam, keskkonnasäästlikum ja saab paremini magada. Ainuke viga on see, et sõit Berliinist Aachenisse kestab 7 tundi. Bis zum bitteren Ende... nagu kommenteeris vagunisaatja mu piletit kontrollides. Kahjuks sain ainult poole maad IC-ga sõita, teine pool läks RegionalExpressidega, mis on küll sama mugavad, aga rohkemate peatuste tõttu aeglasemad. Kusagil peale viiendat tundi hakkasin mõtlema, et lennuk oleks siiski vahest parem lahendus olnud... see oli siis esimene cross-country ots.

Aachen. Aachen! Aachen meenutas Münsterit: väikelinn Nordrhein-Westfalen'is, samalaadne arhitektuur, sama suur, samasugused poed ja kohvikud, samasugused bussid. Ainult Aachenis on vähem jalgrattaid. Palju-palju vähem. Rongijaamas oli väike AEGEE lauake, kus jagati infot, kuidas registration office'isse minna. Kuidagimoodi sattusin seal kõrvu ühe tüübiga, kes osutus pärast üheks AEGEE vanimaks liikmeks. Oldie nagu neid kutsutakse. Ütles, et liitus AEGEEga 1995. aastal ja koordineerib praegu vilistlasühendust. Okei, mõtlesin, hakkab peale. Tegelikult ma ei jaga ju üldse matsu, mille jaoks ma täpselt siin linnas olen.

Registration office'is valitses kaos. Palju inimesi küsivate nägudega ja väga vähe inimesi, kes vastuseid teavad. Minu nime algul osavõtjate nimekirjas ei olnudki ja see tekitas mus kerge paanika. Hetke pärast tuli siiski välja, et tegu on vaid arvutirikkega. Sain oma kaelakaardi ja muu nänni. Inimesi tuli muudkui juurde, kõik tervitasid ja hõiskasid läbisegi. Jällenägemine peale pikki aegu, uudised, üleeuroopaline klatš. Tundsin end hetkeks väga eksinuna, sest ma ei silmanud ühtki tuttavat nägu. 600 inimest, ja ma tundsin neist niigi vaid ainult kümmekonda. Ja siis nägin Tomas'i! Necesen, Tomas?! See oleks nagu eile olnud, kui me Bakuus hüvasti jätsime.

Niisiis 600 aegeekat Aachenis. Suur rahvusvaheline seltskond. Esimesel päeval linna peal ringi jalutades võis enam kui kindel olla, et seltskond suurte seljakottidega noori pole mitte lihtsalt turistid, vaid suunduvad agorale. Ma arvan, et olime väga silmatorkav seltskond. Ja kuigi ma 90% agoral toimuvast ei mõistnud, oli see ikkagi kuidagi põnev. Nagu päris poliitika, päris demokraatia! Tundsin siukseid vastuolulisi tundeid esile kerkimas, et ühelt poolt väga tahaks asjasse süveneda, et sellest kõigest rohkem aimu saada, ja teiselt poolt mingi veider vastumeelsus, soov põgeneda. Aga uudishimu loodetavasti jääb peale. Inimesed on ju nii põnevad. Ja idee ise on nii ilus. Ma usun küll, et sellest Euroopa-tasandi suhtlusruumist võib sõltuvusse sattuda... :=)

Päeval plenaaristungid, õhtul peod. Meil Kaidi ja Pilleriiniga selles mõttes ei vedanud, et olime suuremas hädas endale lasknud kolmeks ööks hosteli broneerida. Pärast tuli välja a) et hostel on tegelikult ilgelt kaugel linna piiril asuv kolmetärnihotell ja b) võimlasse oleks iga kell võinud sisse jalutada ja magama keerata. Nii et halb logistika tegi kogu Aacheni reisi veidi ebamugavaks. Pidime busside ja taksodega linna ja hotelli vahel seiklema. Samas oli meil kümme korda mugavam äraolemine! Pehmed ja puhtad voodid ning soe dušš kolme inimese peale! Saun hinna sees! Ülejäänud rahvas oli majutatud võimlatesse ja nii palju kui ma seal käisin, ei olnud need just mugavad kohad magamiseks. Serbia disko ja pooletunnine WC järjekord. Samas päevakava oli tihe, nii et magamiseks jäigi vaid kolm-neli tundi. Päeval istungid ja workshopid, õhtul öössevenivad peod, sekka kahetunnised lõuna- ja õhtusöögijärjekorrad. Mina olin õnneks ainult külaline, mitte delegaat, nii jäi mul rohkem vaba aega niisama suhelda ja ringi jõlkuda.

Aachen on tõesti kena linn, rikka ajalooga. Raekoda ja toomkirik on kahtlemata kõige ilusamad ajaloolised hooned, aga seal oli ka muudki, mida vaadata. Näiteks linna keskväljak jättis mulle väga sümpaatse mulje. Palju skulptuure, väikseid hubaseid kohvikuid, lilli. Ilus kuldne sügis on ju ka. Eriline delikatess on spetsiaalsed Aacheni piparkoogid, mida müüdi pagaripoodides kulla hinna eest. Oehh, suu hakkab vett jooksma...! Näpistasin loomulikult ka aega, et toomkirikus käia. Kuna see ehitis oli sisse astudes kuidagi hoomamatu, otsustasin, et hea oleks teha kaasa mingi giidiga ekskursioon. Enne ärasõitu siis lippasingi lõunat vahele jättes saksa pensionäridega koos loengut kuulama. Tasus ära. Huvitav oli, ja viidi kohtadesse, kuhu muidu ligi ei saa. Näiteks Karl Suure luude juurde. Ja Karl Suure trooni nägin ka! Oligi selline veider lihtne tahumatu iste nagu ajalooõpikutes pildi peal näeb. Ja oktogoon oli ka väga mõjuv. Oleks muidugi veel mõjuvam ilma võltskarolingide stiilis dekoreeringuta 19.sajandist.

Laupäevaks olin juba täiesti läbi. Lihtsalt mõte enam ei töötanud, sest selja taga oli viis järjestikust neljatunnist ööd. Mina ei tea, mõned inimesed suudavad küll nii muudkui edasi sekeldada, aga mina olin täiesti otsas. Mõtlesin, et loobun parem viimasest, laupäevasest õhtust ja ööst. Katrin lahkus juba lõuna ajal Nijmegenisse ja kuna Tomas, kes nüüd Groningenis õpib, oli ka autoga põhja suunas teele minemas, orgunnisin end tema auto peale. Tegime vahepeatuse Maastrichtis, mis on Aachenist poole tunni tee kaugusel, muu Hollandi suhtes aga väga väga kaugel lõunas. Maastricht oli väga toimekas, isegi veel hilisel laupäeva pärastlõunal. Inimesed on jõukad ja neil on palju vaba aega - mida siis muud ikka teha, kui poodelda. Tõsiselt, ma ikka imestan seda kardinaalselt mentaliteedivahet. Eesti on küll siuke materialismi pesa, aga ostujõud on nii palju väiksem, et Lääne-Euroopale nii pea järele ei jõua. Me ei poodelnud, ostsime ainult häid sooje vahvleid ja kommi, tegime tiiru ümber vanalinna ja asutasime ennast jälle minekule.

Nijmegen. Jäin sinna lõpuks kolmeks päevaks. Alguses oli küll plaan esmaspäeva hommikul ärasõitu alustada, aga asjad muudkui venisid ja venisid. Jamad autokindlustusega, pakkimine ja need neetud pesemata nõud. Pühapäev oli veel okei, sest siis käisime Baarles Martieni ema ja isa juures ja ühe ta sõbra lapse esimesel sünnipäeval. Palju pühapäevast hollandi pereidülli. Kummaline täitsa, nagu mingis haiglases hollandi pere(õudus)draamas - lõputu sotsialseerumine ja väikelinna sotsiaalsed kohustused. Aga süüa sai vähemalt hästi: vahukooretort ja lihapallid kirsikastmes. Õhtul oli Katrini hüvastijätuõhtusöök koos paari sõbraga. Indoneesia köök. Kah päris hea. Siuke hubane päevake.

Esmaspäeval sai selgeks, et ega me ikka niipea veel ei stardi. Ma poleks ehk olnudki nii tige selle pärast, kui Nijmegen oleks veidi ilusam linn ja kui mul oleks õnnestunud Sean'iga kokku saada. Aga Nijmegen on kahjuks suht igav linn ja Sean oli nädalavahetusel Haagis ja ei vastanud mu sõnumitele. Ainuke positiivne asi oli see, et ma sain ülikooli raamatukogus kopeerida endale mõned vajalikud artiklid. Mul ei olnud kopeerimiskaarti ja kahjuks oli liiga hilja seda osta ka, kassa oli kinni - ent õnneks oli seal üks kelmikas valvur, kes mulle rahus mingi (mahajäetud või kaotatud) kopeerimiskaardi andis ja millega ma oma artiklid kätte sain. Tasuta koopiad välismaa raamatukogudes ruulivad, jee!

Teisipäeval molutasin toas. Ilm oli halb, vihm ja tuul, nii et ei olnud eriti lusti ka linna peale seiklema minna. Lugesin Michel Moore'i raamatut "Dude, where is my country?", aga peale esimest peatükki see ammendas ennast ja siis ma ei suutnud enam muud teha, kui mõela selle peale, kui vihane ma olen, et ma üldse selle avantüüriga Hollandist Eestisse sõita kaasa läksin. Ma peaks ju juba varasemast teadma, et tegu on ebaefektiivselt tegutsevate inimestega! Lõpuks said nad alles kella kuueks õhtuks kõik asjad aetud ja me hakkasime Berliini poole sõitma. Jah, esimese päeva sihtmärk oli Berliin.

Õnneks on Saksamaal olemas sellised asjad nagu kiirteed, kus võib sõita nii kiiresti kui torust tuleb. See säästab aega. Võrdluseks: Saksamaa läbimiseks läks meil kuus tundi, samas kui Poola läbimiseks kulus kolm päeva. Ja peale kiirteed tundub 90 km/h kiirusepiirang täiesti mõttetu asjana. Ausalt. Palun ehitage ruttu kiirteed ka Eestisse. Ja Lätti ja Leetu ja Poolasse.
Ööbisime jälle Mihkli juures, üritades kuidagi mahtuda jälle telekaruumi lühikestele ja kitsastele diivanitele. Jube vahva ikka kui siuksed ööbimiskohad olemas on. Mihkel läks hommikul kooli, meie suundusime kesklinna. Katrin ja Martien tahtsid mingi oma sõbraga kokku saada, mina ei viitsinud ja läksin niisama uitama. Tegelikult meil oli ju jube kiire jne, aga ikka läks aega, enne kui nad oma brunch'iga ühele poole said. Mina ostsin bäckerei'ist kohvi ja olin niisama rahul. Uitasin ja otsisin ... otsisin midagi. Ikka ja jälle tabab mind see tunne, et tahaks Berliinis elada, mõnda aeg, mitte väga pikalt ehk, aga mõnda aega. See kõik tundub nii põnev ja mitmekihiline... Kahjuks mul polnud aega, et minna ja otsida seda midagi veidi kauem, näiteks mõnest galeriist. Jõudsin ainult raamatupoodi ja mõtlesi, et tahaks, tahaks lugeda. Neil on päris palju huvitavaid asju praegu edetabelis. "Feuchtgebiete" jätkuvalt, aga lisaks veel palju romaane, mis tegelevad 80ndate lõpu ja 90ndate Saksamaaga. Der Turm. Jne. Aga raamatud on kallid, raisk, eriti kui tuleb veel samal ajal mõelda, kuidas oma reisibüdžee madal hoida.

Üks asi häiris mind ka veel. See, et ma olin see pool nädalat Saksamaal, aga saksa keelt eriti rääkida ei saanud ja eriti ei kuulnud ka. Sest agoral rääkisid kõik inglise keeles, isegi sakslased. Ja üldse, kuidagi oleks tahtnud rohkem, rohkem Saksamaad! Kahju oli jälle nii ruttu ära minna.

Aga ees seisis Poola. Suur Poola. Järgmine sihtkoht oli Torun. Paraku me ei olnud osanud arvestada, et Poola teed on tõesti kohutavad. Saksa piirist Poznan'i viiv tee oli kitsas ja iga teine auto oli rekka. Kiirused oli poole madalamad kui Saksa teedel. Kiirusepiirangud niigi iga nurga peal. No mis mõttes peab maanteel järsku 40-ga sõitma?! Läks pimedaks. Ja Poola maanteed on ikka kuidagi kõhedad. Kõik need rekkad ja rekkameeste ligimeelitamiseks mõeldud maanteeäärsed ööklubid, motellid jne. Bensiinijaamas seistes lukustasime igaks juhuks ise sees istudes ka uksed. Ei või iial teada. Tõesti siuke tsivilisatsiooni lõpu tunne tuli korraks peale.

Õnneks Torun oli väga ilus ja meie võõrustaja väga lahke tütarlaps-naerupall. Siis kadus see kõhe tunne kohe ära. Jah, Torun, minge Toruni! Ilus linn Visla kaldal, pluss imehead piparkoogid. Unesco maailmakultuuripärand. Riidekapikujuline nukuteater. Kopernikuse ülikool. Kahjuks oli meil seal väga vähe aega, nii et linnaekskursioon jäi lühidaks. Ilm oli väga soe, lausa palav ja poola magusad küpsetised olid nii head.

Järgmine sihtkoht oli Vilnius, aga sinna meil polnudki määratud jõuda. Poola on ikka liiga suur. Võtsime veel mingi väiksema tee ka ja eksisime vahepeal ära. Muidu maastik oli õudsalt ilus. Kuldne sügis, poola õunad ja iga viimane kui maalapp on üles haritud. See on ikka suur kontrast Eestiga, kus maastik tegelikult niiväga erinev ei olegi ju. Meil oli kena väike piknik Krakovi vorsti ja poole küpsetistega kusagil põlluveerel. Peale seda läks aga pimedaks ja üldse hakkas õudsalt kahtlane tunduma, kas me kuhugi pärale jõuame. Vilnius on ikka pagana kaugel. Lõpuks otsustasime, et otsime parem samas tee ääres ööbimiskoha. Paik, mida läbisime, on Masuuria mereplatoo (?), mis on omamoodi loodusturismi objekt. Nii et turismi harrastamise võimalusi oli tee ääres rohkem kui küll. Leidsime mingi veidra pansionaadi, mida pidas vanamees, kes rääkis meiega saksa keeles, näitas meile tube ja oli väga innukas. Kuna me olime ilmselgelt ainsad külalised sellel ööl, ja väljas ootas ööseks lahti laskmist suur lõukoer, tekkisid paratamatud paralleelid Norman Bates'iga. Aga asi oli siiski aus. Hosteli hinna eest oli meil seal oma tuba ja puhtad käterätid ja poola televisioon. Ostsime veel poest prooviks poola õlut ja tegime mugava äraolemise.

Hommikul startisime Leedu poole. Idee Vilniusse jõuda matsime maha, selle asemel mõtlesime Kaunase ja Ristimäe peale. Kaunasesse jõudsime lõuna ajal, ilma suuremate vahejuhtumiteta. Tegime linnas väikse tiiru ja läksime lõunatama ühte leedu traditsioonilist toitu pakkuvasse restorani. Katrin ja Martien on ju söögihullud. Samamoodi nagu nemad vaatavad mind kui imelikku, kui ma tahan mingeid ajaloolisi hooneid vaatama minna, on minu meelest kohati lausa talumatu nende soov lõputult aega ja raha kulutada hea toidu peale. Aga see söögimaja oli väga armas ja pakkus tõesti head toitu. Kaunas ise mulle väga ei meeldinud. Tähendab, see on kahtlemata ilus linn, aga väga räämas. Kui seda üles vuntsida, oleks see isegi väga ilus linn, sest asub samuti suure jõe kaldal, ja meenutas seetõttu veidi Torun'i, ja ka Dresdeni vanalinna.
Leidsin seal jesuiitide gümnaasiumi hoone, mis mulle väga meeldis. Võrratu tellisarhitektuur!

Siiski oli minu meelest halb idee võtta ette ka sõit Ristimäele. See on väga äge paik, aga oli ju ilmselge, et me jõuame sinna alles kusagil sügavas pimedas. Koha leidsime üles (RoughGuide to Baltic'i juhatusel - aga muidu ärge seda raamatut usaldage, sest see väitis nt - kõige muu hulgas - et tuna fish salad on eesti keeli tuunikasalat, ja et "Viimne reliikvia" on sekskomöödia ja muusikali segu), aga see lasus täielikus pimeduses. Koht oli kahvatus kuuvalguses kõhe, suurt mitte midagi ei näinud. Katrin keeldus isegi autost välja tulemast, aga meie Martien'iga ikka tegime tiiru peale. Hämmastav ikka, kui palju riste seal on. Väiksed katavad suuri nagu rohutirtsuparved põlde.

Ja sellel ajahetkel olime me ju ikka veel Leedus! Aga vaja oli jõuda Tartusse! Algas pikk sõit. Selle viimase päeva kilometraaž oligi meil kõige kõrgem, võib-olla ka selle pärast, et ärkasime hommikul seal Poola hotellis suhteliselt vara üles ja jõudsime Tartusse alles kusagil kell pool kolm. Martien, kes terve selle aja sõitis, oli lõpuks väga läbi. Ja mina, kes ma tagapingil unelesin, samuti. Mittemidagitegemine väsitab ka jubedalt.

Niisiis selle reisi põhiline märksõna on maad mööda liikumine.
Tartu-Riia 244 km
Berliin-Aachen 635 km
Aachen-Maastricht-Nijmegen 168 km
Nijmegen-Baarle-Nijmegen 184 km
Nijmegen-Berliin 627 km
Berliin-Torun 450 km
Torun-Kaunas 512 km
Kaunas-Šiauliai 180 km
Šiauliai-Riia 130 km
Riia-Tartu 244 km

Total: 3274 km

Euroopa muusikamaitse sellel nädalal I kissed a girl and I liked it....

Vabanemine asjade painest II

2008-09-25T20:54:00.003+03:00

Millegipärast satun asjade otsa, mis mulle on rõvedad. Rämps, võidunud rämps. Ja ma pean selle rämpsuga tegelema, et elu elamisväärne saaks. Ikka ja jälle.

Väike valge soe ja puhas koht, ootan sind.

Magistritöö kirjutamise loomulik seisund

2008-09-22T19:01:00.001+03:00

Ma ei taha, ma ei taha, mai taha, ma ei taha, mai taha maiataha, maitaha, ma ei taha, MA EI TAHA, ma ei taha, ei taha, ei taha, ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha, maitaha, maiataha, ma i taha, ma EI taha, ma ei taha, ma ei taha, ma ei viitsi, üldse ei viitsi, ma ei taha, ma ei taha, üldse ei taha, ei taha, ei taha, ei taha, ei taha, ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha, ma tõesti ei taha, ei taha, üldse ei taha, ma ei taha, ei taha, ma ei taha, ma ei taha, maietahaeitahaeitahaeitaha, ma ei taha, ei taha.

Kiri sõbrale

2008-09-16T22:11:00.002+03:00

I wanted to tell you about the diner in the Central Station in Tallinn. I was there just a minute ago, ordering a meat piroscka and a coffee. Well, it took about 3 minutes of waiting for the coffee that was too hot to be drinken right away – and I didn't really have that much time any more, my train was to leave in less than 10 minutes. The waitress was rather inpolite, but I think she is the only one there who can speak good estonian. So better wait and not argue, I'd say. So I sat down to table in the back, behin the large beer barrels. It's this kind of a bigger table, where you can sit down without asking anyone and without paying attention who is already there. This time there was an old man drinking tea. Well, you have to pay attention anyways, because this is not a very nice place – it is opened 24/7 and every kind of people go there (although it is wrong to say so, since decent people tend to avoid the place), especially young (russian) guys who look like they have connections with the criminal world. And drunks and asocial older women and so on. It is not a very clean place and you would not like to spend a long time there. But the thing is that they have the best piroschki. They are this kind of oil-baked big buns with meat or jam in them. Russian kitchen. Very very tasty and very very fresh. You can see the group of women working in the opened kitchen, making those delicious pasteries. It is a pitty that I didn't have more time to drink my coffee. I love this place. It is somehow so real, so authentic. It is just purely functional. I came to Tallinn on Friday by train and I had an extra half an hour. I went there to have my morning coffee with a jam piroschka. Men behind me were ordering food and a beer. It was 9.10 in the morning. Sun was shining.

Vabanemine asjade painest I

2008-08-31T17:51:00.004+03:00

Praegu käib suurpuhastus. Vaatan üle neid asju, millest aasta tagasi lahkusin ja püüan mõistatada, kas mul on neid veel vaja selle teadmise taustal, et ma olen selle kriitilise ajavahemiku jooksul ka ilma nendeta hakkama saanud.

Ühte karpi koristades leidsin sellise märgi, mis käib nagu kirjaklamber kuhugi kuuerevääri vms külge, oranži värvi. Mäletan, et ma sain selle mingi võistluse või konkursi käigus ja kuna ma olen ta kunagi Tallinnast Tartusse vedinud, pidi see olema oluline mälestusese. Miks, ei mäleta. Vaatasin, mis sinna peale on kirjutatud: Otto Juhansoo 75, 1988. Ma ei tea, kes on nimetatud härra Juhansoo, mul pole ausalt öelda õrnematki aimugi. Ma võisin olla umbes 12-13, kui ma selle märgi omanikuks sain, seega aasta oli siis 1996. Miks nad meile siukse märgi andsid, veel 8 aastat peale seda 75 juubelit?! Aga vot oli siuke komme tollal: jagada lastele märke ja kleepse lihtsalt selle pärast, et need olid märgid ja kleepsud, mis iganes seal siis tegelikult peal seisis. Ma arvan, et ma olin selle märgi üle üsna rõõmus, ma ehk isegi kandsin teda mingil ajal rinnas, mõtlemata sügavamalt järele tema tegeliku tähenduse üle.

Ma plaanisin selle plastiktüki ennemalt ära visata. Aga nüüd kui ma selle sissekande siin kirjutanud olen, jätan ta võib-olla ikkagi alles. Selle märgilisuse pärast, mille ta saab selle sissekande tõttu.

Das absolute Glück

2008-08-29T12:57:00.002+03:00

Kas ma juba kirjutasin Peter Licht'ist?
Millalgi talvel lugesin EPLi kultuuriuudiseid ja seal oli nupuke selle kohta, et Genialistide klubis esineb selline muusik. Millegipärast hakkas see mind huvitama ja ma kuulasin mõnda lugu (toredate videotega) YouTube'ist. Meeldis. Lihtsad, ja samas nii ääretult keerulised sõnad. Pärast leidsin Torsten'i riiulist albumi "Lieder vom Ende des Kapitalismus". Tõmbasin endalegi, ja seda nüüd kuulangi. Kuidagi ainuõige muusika praegusel hetkel. Mulle meeldib, et ta laulab saksa keeles. See ei ole küll mingi salakeel, aga siuke tunne on ikkagi pooleldi, et Eestis ju palju inimesi neist sõnadest aru ei saa. Mõtlen, et kuidas see kontsert siin Tartus siis peale läks. Kui keegi juhtus kuulamas käima, jagage muljeid! Ja mõtlen selle peale, kus need laulud aset leiavad, või kus neid lauldud on. Ich denke an dich.

2008-08-27T16:03:00.001+03:00

Milline ebaõiglus! Tallinnas saab jäätmejaama viia ka kasutatud riideid ja jalanõusid. Tartus ei võeta neid mitte kusagil vastu. :(

2008-08-23T13:20:00.000+03:00

Absurdi impeerium

2008-08-22T23:13:00.000+03:00

Aserbaidžaanist kirjutada ei ole kerge, sest lõppeks oli seal nii palju, mida vaadata ja imestada. Ühest küljest oli meil seal ajuvabadusse suubunud AEGEE suveülikool, teisest küljest postsovietliku tegelikkusega segatud islamimaailm ja kolmandast küljest lihtsalt ülimalt tore seltskond. Kuigi kahe nädala jooksul saatis meid pidev absurdsus, oli see omaette kogemus, mis meid kordamööda vihastas ja naerma ajas.

Lend Bakuusse startis Riiast alles südaööl, lennukis oli võimatu magada ja ajavahe tõttu jõudsime me varahommikuks kohale, mis tähendas, et üks öö jäi mul täitsa vahele. Olin hirmsasti peljanud, et äkki mu viisadokumendid ei ole piisavad – viisakutse pidin ise netist välja printima koos kõigi pitsatite ja allkirjadega – kuid kohapeal sai selgeks, et ega seal vormistusele väga suurt tähelepanu ei pöörata. Kasseeriti lihtsalt 60 euri sisse ja saadeti minema koos häguse templiga passis. Teisel pool passikontrolli leidsin oma suureks rõõmuks ühe saksa noormehe, kellel oli sama siht ja mure, mis mulgi. Meile oli öeldud, et keegi tuleb vastu, aga polnud ei kippu ega kõppu sõbralikest aseri AEGEElastest. Lennujaama ukse peal lõi meile vastu kella poole seitsmene leitsak. Väljas oli vähemalt 27 kraadi juba enne päiksetõusugi. Peale selle kuumava laine ründas meid kümmekond taksojuhti. Pareerisin nad oma kehva vene keelega, mis selleks ülesandeks polnudki nii väga kehv, öeldes, nagu üks hääletades kohatud mees oli mulle õpetanud, et „sõbrad tulevad kohe“. See pidi olema kõigi probleemide lahendus. Ja me ju tõesti lootsime, et keegi tuleb. Aga peale mõningaid telefonikõnesid ja vastamata jäetud SMSe polnud me selles enam nii kindlad. Kohtusime vahepeal sõbralike läti neidudega, kes pakkusid sõrnikuid ja ütlesid, et ka nemad ootavad mingeid asjapulki. Möödunud oli juba tund, aga ei midagi. Läti tüdrukutele tuldi vahepeal järgi, meile mitte. Lennujaamatöötajad muutusid juba kahtlustavaks. Viimaks otsustas infolaua neiuke meie murest osa saada. Et meil olid mõningad telefoninumbrid, siis tegi ta paar kõnet ja seletas meile, et peame nüüd taksoga linna sõita. Me ei saanud aru, miks, sest meile ju lubati vastu tulla, aga seletuseks öeldi, et õige mees oli autoga avarii teinud ja meil tuleb omal käel hakkama saada.

Heydar Alijevi nimeline rahvusvaheline lennujaam asub Bakuu kesklinnast üsna kaugel ja sõit linna läks meile maksma 20 euri. Maantee on tuttuus ja sarnaneb üsna sakslaste Autobahn'iga, sest see ollagi sakslaste poolt ehitatud. Samas hakkasid tee ääres silma poolikud majad, kus justkui üks nurk maha raiutud, et tee majade vahele ära mahuks. Ja nii ta hakkaski peale, see absurd ja kontrastid. Bakuu oli päikesetõusus väga ilus. Roosakad kaljud ja avarad vaated. Mul oli raske uskuda, et ma tõesti olen jõudnud sellesse imemaailma.

Neitsitorni juures lasi takso meid maha ja meid tervitas Hagani oma kehvas inglise keeles. Kell polnud veel üheksagi ja me higistasime juba nii mis kole. Me ei saanud Sebastianiga küll üldse aru, mis nüüd toimuma hakkab, aga alistusime Hagani juhatusele ja viisime oma kodinad varjule Bakuu vanalinnas asuvasse hostelisse 1000 Camels. Kui keegi kavatseb seal linnas backpack'ida, siis see on vist üks väheseid hosteleid. Otsige üles Neitsitorni läheduses asuv Meridiani hotell ja minge vasakult selle peaukse kõrvalt kitsukesse meetrilaiusesse käiku, mille lõppu on peidetud väike oaas kaheksa voodi, voolava vee, õhukonditsioneeri ja internetiühendusega. Majapidaja on väga sõbralik mees.

Et varem saabunud alles magasid ja hiljem saabujad polnud veel kohale jõudnud ja et tund oli veel väga varane, läksime otsima hommikusööki. Linn oli tühi ja päikses kiiskav. Hagani pakkus meile McDonaldsit, aga meie naeratasime viisakalt ja palusime midagi kohalikku. (On väga irooniline, et uuesti Bakuusse sattudes oli meie esimene mõte joosta McDonaldsisse, aga sellest juba hiljem.) Jalutasime veel inimtühjal kaubatänaval ringi ja ma pidin seda tahtmatult võrdlema iga teise Lääne-Euroopa linnakese ostutänavaga. Bakuu on üsna läänelik linn 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse arhitektuuriga ja hetkel aina uuenev ja kasvav. Ehitusbuum on seal täies hoos, marmoriga sillutatakse parkides teid ja Bvlgari ja Calvin Klein avavad promenaadi peal varsti oma poed Emporio Armani ja muude itaalia disainerite paleede kõrval. Järgmiseks olime tunnistajaks Bakuu igahommikusele rutiinile: politsei blokeeris korraga peatänava ja mõne minuti pärast tuhises tosina politseiauto saatel mööda kümmekond musta limusiini, millest ühes istus sees tõenäoliselt president Ilham Alijev. Meie ahhetasime, aserid kehitasid õlgu.

Esimene päev oli vürtsitatud uudse ja põnevaga. Meil seisis ees sõit Bakuust Lenkorani, mis asub 250 km kaugusel lõunas üsna Iraani piiri lähedal. Hagani organiseeris meile selleks pisikese ja igivana bussi, kuhu me oma pakkidega täpselt sisse mahtusime. See oli tõeliselt eufooriline teekond. Meid oli nüüd kokku üheksa: Elizabeth Austriast, Damien Hollandist, Veronika ja Tomaš Tšehhist, Daniel, Sebastian ja Axel Saksamaalt, viimasena liitus veel Karol Poolast. Mingeid ice-breaking-mänge me ei pidanudki mängima, sest seal kitsukeses bussis külg-külje kõrval kükitades ja Aserbaidžaani elu üle imestades lõi grupitunne juba lõkkele. Tegemist oli tõesti äärmiselt vahvate ja vaprate inimeste, mitte äpude siidinäppudega. Sest olgem ausad, ega siuksesse kohta ronimiseks peabki natuke hull olema.

Mööda kruusateed läbi poolkõrbe tuhisedes nägime paljutki elevust tekitavat. Olgu selleks siis Bakuu mereäärsed õliväljad või kõrgel mäe otsas kõrguv valge mošee, kaugel terendavad mäed, lobudikud, lehmad teel ja eluohtlikult manööverdavad autod, eikusagilt välja karanud kalamehed meetripikkuste Kaspiast püütud purikatega, arbuusihunnikud ning Heydari ja Ilhami isalikud plakatid iga linna sissesõidu ees. Mõne päeva pärast olime me selle argisusega muidugi juba harjunud ja ei kippunud enam iga teel ukerdavat lehma ja kitsekarja pildistama.

Lenkorani saabusime hilisel õhtul, teekond ise kestis kuue tunni ringis. Saime oma kotid vaevalt oma ööbimispaika ära pandud, kui meid tervitas Nahid, üks korraldajatest, kes ütles, et soovijad võivad temaga kaasa tulla aseri pulma. Seda ei lasknud me endale kaks korda öelda. Autojagu rahvast vuntsis ennast kiiresti üles. Tüdrukutele öeldi, et me võime tulla nagu me oleme (paljaste õlgade ja säärtega), aga nooremehed peaksid endale kindlasti pikad püksid jalga panema. Sel hetkel saigi selgeks huvitav asjaolu, et naisterahvad ei pea kartma liiga paljastavalt riietumist, küll aga suhtutakse palju konservatiivsemalt meeste riietusse: lühikesed püksid on vaat et tabu.

August on Aserbaidžaanis pulmakuu, see tähendab, et kõikides pulmamajades üle terve riigi toimuvad iga päev suurejoonelised pulmad, kus vähemalt 100-200 külalist. Meie organisaatorid käisid selle kahe nädala jooksul iga paari päeva tagant kellegi pulmas ja põhiorganisaator Miri pidi ise abielluma 19.augustil, kutsutud olla 600 külalist. Pulmatööstus on majandusharu. Pruutkleitide pood oli üks tihedamaid nähtusi kaubandusvõrgus, samuti oli leida tihedalt pulmade pidamiseks mõeldud pidupaleesid. Ühte sellisesse meid esimesel õhtul sõidutatigi. Saal oli väga suur ja kirjult dekoreeritud, nooremad tantsisid juba, vanemad istusid laudade ümber, kõlas kõva aseri tümakas. Meid juhiti ühte lauda, kus meid piiras kohe kümmekond aseri kirvenägu, kes olid Nahidi sõbrad. Istusime ja ahhetasime, tõesõna. Toodi veini ja teed. Teadupärast moslemid küll ei joo, aga pulmad pidid olema erand. Saime ka praktiseerida oma bussisõidu ajal omandatud aseri tantsuliigutusi – põhiline on käte liikumine, seda teevad mehed ja naised isemoodi. Pruut oli ka tantsupõrandal, koos oma sõbrannadega, ja kaks kaamerat jälitasid teda pidevalt. Üritasime ebalevalt tantsida, sest ei teadnud ju tegelikult, kuidas see käib, kas paaris või gruppidena või sootuks üksinda. Pruut oli üsna morni näoga habras naisterahvas väga tugeva meigikorra all. Mõned mehed tantsisid meie tüdrukutega, ja ka pruut tõmbas meid ringi tantsima. Hetke pärast ründas meid kolm kuldhammastega naisterahvast, kes seletasid midagi vene keeles: miks te siin olete, kes teid kutsus?! Ma kahjuks ei osanud vastata, näitasid lõpuks ainult abitult Nahidi peale. Siis nad jätsid meid rahule, aga Nahid kutsus meid loo lõppedes ära. Pärast ta seletas, et nood naised olid saanud väga armukadedaks, kuna me tantsisime nende meestega! Rohkem ta meid enam tantsima ei lubanud.

Pulm ise oli üsna läänelik. Pruut oli riietatud valgesse kleiti, samuti toodi õhtu jooksul tuntud pulmamarsi saatel suur pulmatort, mille noorpaar uhkelt lahti lõikas. Nahid seletas, et tegemist on naiste pulmaga, s.t. peamiselt on kutsutud naised; meestepulm, kuhu naistel asja ei ole, toimuvat suure alkoholitarbimise saatel muul ajal. Samas mõni aeg hiljem oli meil võimalus külastada ka külapulma ja see oli juba hoopis teistlaadne. Selles naistepulmas tõesti mehi ei olnud, isegi mitte peigmeest. Pidu toimus aga küla keskel püsti löödud telgis; kutsumata külalised, sh meie saime passida ohutust kaugusest pimeduse varjus, kuidas pruudile toodi pulmakingina lõputult käterätte.

Meie esimene ööbimiskoht oli ilmselt üsna luksuslik võrreldes keskmise aseri koduga. See oli üks neljatoaline korter suhteliselt vanas hrustšovkas, mis oli kenasti, kuigi äärmiselt kitšimaigusena renoveeritud ja sisustatud. Vaibad ja võltsantiik on märksõnad. Mina näiteks magasin tõelises printsessivoodis, kuigi pigem nagu printsess herneteral, sest korteris oli kohutavalt palav ja ööd möödusid küljelt küljele väherdes. Voolavat vett oli meil ka ainult jaopärast; mõnel hommikul ja lõpuks suisa kaheks päevaks polnud meil aga üldse vett. Joogiks see muidugi niikuinii ei kõlvanud, sest sel oli väga õline kõrvalmaik, aga selle tohutu kuumuse käes oli tõeline õnn end enne magamaminekut korraks külma veega üle lobistada. Pudelivett kulus meil väga palju, õnneks oli see odav ja seda müüdi praktiliselt iga 200 meetri peal väikestes minimarketites.

Suveülikool oli aga täielik naljanumber. Juba taotlust sisse andes oli mul pisuke kahtlus, kas see etteantud programm ikka on nii tore, kuid mul oli nii suur soov Kaukaasiasse minna, et ma olin valmis riskima. Tegelikkuses oli asi veel hullem. Programm oli väga kesine, võiks öelda isegi, et peaaegu olematu. Ainuke, millega nad hakkama said, oli söögi korraldamine, kuid praktiliselt tähendas see seda, et meie päevakava nägi ette liiklemise lõunasöögipaigast õhtusöögipaika väikese vahepeatusega teejoomiseks. Neljandaks päevaks oli meil selge, et asi on mäda ja peale paigalistumise ja „huvitavate diskussioonide“ neil muud kavas ei olegi. Olime sel päeval istunud kaks tundi lõunasöögilauas, kui Nahid küsis, kas tahame minna metsa. Muidugi vastasime jaa. „Mets“ tähendas aga pisikest mereäärset metsasalu, kuhu meile keset parkimisplatsi organiseeriti laud ja toolid, et saaksime veel tund aega niisama istuda ja oodata. Mida täpselt, me ei saanudki aru. Isegi teed ei toodud. Mere äärde ka minna ei lubatud, sest „see on ohtlik“ ja kõrvalasuva teemaja aeda palmi alla vaadet nautima meid ka ei viidud, sest „seal istub seltskond mehi, kes joovad veini“. Meie korraldajad olid äärmiselt religioossed inimesed. Nagu me aga hiljem adusime, ei tähenda religiossus veel seda, et inimene on vastutulelik ja aus. Peale seda mõistetamatud ootamist viidi meid järgmisesse kohta, Talõši mägede jalamile – istuma ja teed jooma! Mäkke ronida otse loomulikult ei tohtinud, sest „see on ohtlik“. Mul sai süda nii täis, et küsisin mu kõrval istuvalt Nahidilt teravalt, kas aserid mitte kunagi ei jaluta. Ta naeratas mõistetamatult. Seletasin talle, et kui eurooplane läheb midagi vaatama, näiteks ühte mäge, siis ta mitte ei istu mäe alla teed jooma, vaid tahab kõigepealt mäe otsa ronida. Nahid noogutas püüdlikult. Ja kui ta pärast ütles, et võime mäkke ronida, siis kalpsasime me üles nagu vasikad. Mägi ei olnud kuigi kõrge ja meie jalutuskäik kestis vaevalt 20 minutit. Kui tahtsime veidi kauemaks jääda, seletas Nahid: we have no time! See sai edaspidi tüüpvastuseks. Me võisime suvalises kohas oodata kaks tundi, aga kui me tõesti midagi ägedat leidsime, oli meil alati nautimiseks liiga vähe aega. Absurdne, kas pole. Mõtlesin, et see on ilmselt mingi kummaline kultuuriline eripära. Eestis ja Põhja-Euroopas peetakse äärmiselt ebaviisakaks, kui sa lased teisi inimesi enda järel oodata.

Õhtuti meil mingit programmi ei olnud, seega sisustasime oma aega kaardimänguga. Õpetasin teistele turakat. Hagani, kes vahelduva eduga oli korteris meie lapsehoidja, oli selle mängu suur austaja. Aserid taovad turakut aga äärmiselt kiiresti, niisiis oli tema kannatamatu õiendamine äärmiselt tüütav meie rahumeelsele strateegiamängule. „You give, give! Take, take!“ seletas ta muudkui oma vigases inglise keeles. Lauamängud on Aserbaidžaanis väga popid. Enamus mehi istub niikuinii päevad läbi kohalikes teemajades. Teejoomise kõrvale kuulub niisiis ka tabla või doomino, harvemini kaardid. Mõtlen, et kui sealses kultuuris oleks alkoholi tarvitamine rohkem levinud, oleks see riik ammugi põhja joodud.

Teemajad on huvitav nähtus. Põhimõtteliselt võib üks kõik, kuhu sa lähed, avastada mõne puu alt paar lauda plastiktoolidega. Sinna võib end siis istuma sättida ja lasta tuua mõne manati eest teed ja pähkleid-rosinaid. Mõnel pool saab ka süüa. Ühest küljest on meeldiv niimoodi lageda taeva all värskes õhus teed juua, teisalt on need majad üksteisega äravahetamiseni sarnased. Ühesõnaga: sisu on oluline, mitte väline kest. Meil kipub pigem vastupidi olema.

Söök tundus algul väga maitsev: koha peal küpsetatud leib, kebab, värske tomat, kurk, arbuus, melon, viinamarjad. Peale nädalat aega ma seda aga enam süüa ei suutnud. Isu läks lihtsalt ära, nii kui ma neid lihahunnikuid ja leiba nägin. Üks ja sama maitse kolm korda päevas. Leiba toodi alati väga palju. Tegelikult aserid suvel suurt palju ei söögi. Leib ja arbuus on siis põhilised, kuid meile korraldati iga kord ka liha ja kartulit, harvem riisi või tatart. Ma oleks teab kui palju juurde maksnud mõne keedetud köögivilja eest, aga seda anti ainult meie üksikutele taimetoitlastele. Sebastian, kes on aga suisa vegaan, oli püsti hädas. Ta toituski terve see aeg vist ainult leivast ja tomatitest. Ühel korral saime ka ülimalt maitsvat kala, kuid muidu oli toit üsna vähe varieeruv. Seega tagasi Bakuusse jõudes läksime suurima meeleheaga McDonalds'isse. Kummaline küll, aga tuleb elus siukseid himusid peale.

Minu jaoks oli loodus üsna huvitav, samas need, kes Euroopas rohkem ringi käinud, kehitasid õlgu. Lenkoran asub Kaspia mere ja Talõši mägede vahel tasasel maal. Mäed on seal suhteliselt madalad, Karol võrdles neid Poola mägedega. Mul muidugi oli põnev seal ronida, kuna ma pole varem üleüldse mägedes käinud. Suurimaks harulduseks on raudpuu, mida kasvab maailmas väga vähestes paikades ja millel on ainulaadne omadus ristuvad oksad omavahel kokku kasvatada. Mägedes on ka palju mineraal- ja ravivee allikaid. Päris tore oli Astara Istisu's Iraani piiril jalgupidi väikses kuuma veega jõekeses solberdada ja teed juua. Või siis ühe teise koha peal soojavee vanni võtta, mis mõjus mulle nagu üks mõnus saunaskäik (kuna see üritus langes samale ajale veekaoga ööbimiskohas, olime üsna õnnelikud). Samas maitsesime ka mineraalvett, mis lõhnas nagu roiskunud muna. Seda päris igapäevaselt ei tihkaks tarvitada.

Väikeseks vahelduseks suurele istumisele olid ujumiskorrad Kaspia meres. Sai vähemalt liigutada. Kaspia meri on veidi soolasem kui Läänemeri, aga muidu suht sarnane. Vesi on muidugi soojem, ja sogasem. Ja lõunamaist värvi. Lenkorani rand oli ka selle poolest huvitav, et seal oli musta värvi liiv. Jube sürr. Rannaskäik pakkus ka mõnevõrra elevust. Meile öeldi, et mehed ja naised käivad eraldi randades. Kuna meil oli kolm tüdrukut, aga mitte ühtegi naissoost saatjat, viidi meid esiteks meeste randa. Oi, me olime seal päris suur vaatamisväärsus. Samas see ei olnud ka väga häiriv. Ma kujutasin tegelikult isegi ette, et mustad mehed osutavad blondidele tüdrukutele igal sammul palju rohkem tähelepanu, kuid midagi sellist ei toimunud. Ehk oli asi selles, et meil olid oma aseri „ihukaitsjad“ olemas. Järgmisel päeval viidi meid nn „segaranda“, aga see rand sai segarannaks alles siis, kui meie sinna läksime. Ühtegi aseri naist ma rannas ei näinud.

Naised teevad Aserbaidžaanis üldse oluliselt vähem kui mehed. Teemajades istuvad mehed, tänaval jalutavad põhiliselt mehed, autosid juhivad ainult mehed, internetikohvikuid tüdrukud ei külasta. Pearättidega naisi silmasin samas väga vähe. Üks kaetud naisterahvas, Khumar, oli meie organisaatorite seas. Ta oli ka ainus inimene Lenkoranis, kes tõesti hästi inglise keelt rääkis. Tegemist oli väga aktiivse naisega, kes oli ülikoolis õppinud, reisinud, töötas rahvustelevisioonis. Ta oli samas aga tõeline ninatark ja targutaja, ja kahjuks tagantjärgi pean ka ütlema, et ilmselt inimene, kes oma positsiooni ära kasutas. Khumar jutustas, et Aserbaidžaanis on pearätti kandval naisel võimatu poliitilist karjääri teha, sest poliitika ja islam on rangelt eraldatud. Kahju muidugi, et selline eraldus tähendab inimese jaoks sundvalikut: kas üks või teine.

Nädala möödudes öeldi meile, et meid pannakse nüüd ühe teise projektiga kokku. Varsti-varsti saabuvat noored Ukrainast, Moldovast, Türgist, Gruusiast. Kui küsisime, mis me tegema hakkame, ütles Miri, et ta jagab varsti programmi laiali. Kui „varsti“ mööda sai ja me uuesti küsisime, ütles ta, et teeb seda kohe, kui printeri leiab. Printer oli aga büroos ja büroo kinni. Pidi ootama esmaspäeva. Kui küsisin, kas ta siis ütleks äkki niisama, mis me tegema hakkame, vangutas ta pead ja ütles, et ei mäleta peast. Äärmiselt kahtlane. Tegelikkuses tähendas see ilmselt seda, et neil polnudki mingit programmi välja mõeldud.

Viimasel hommikul korteris ajas Nahid meid erakordselt vara üles ja teatas, et peame oma asjad kohe kokku pakkima ja hommikust sööma, sest lahkume korterist kell 8 ja enam tagasi ei tule. Miri oli eelmisel päeval öelnud, et kolime ümber hotelli, aga et see ei toimu enne järgmist õhtut. Nahid oli äärmiselt halvas tujus ja talle vastu vaidlemine oli mõttetu. Panime siis asjad kokku ja sõime eelmisest õhtust alles jäänud leiba. Nahid, kes oli eelmisel õhtul sõpradega väljas pummeldanud, läks ise hoopis magama. Kuna meil ei paistnud kiiret olema, läksime samuti tagasi pikutama. Lõppeks saime minekuvalmis alles kusagil kella üheksa ja kümne vahel. Pakid käskis Nahid siiski korterisse jätta. Jalutasime kesklinna (peab siiski silmas pidama, et Lenkoran on rohkem küla kui linn), kus millegipärast jäime parki istuma. Pidime ootama Mirit. Aeg läks. Kui Miri tuli, kamandati meid bussi, kus me ootasime veel mõnda aega. Ja siis sõitis buss – tagasi korterisse. Kell oli umbes 11. Ma arvan, et igaüks meist tahtis Nahidile virutada. Samas oli see lihtsalt niivõrd absurdne, et kandus juba tõelisesse huumoriklassikasse.

Hotell asus linnast väljas, mingis pisikeses külas, kust Miri pärit oli ja mida asustas pool tema suguseltsi. Hotell oli see ainult nime poolest, aga see oli siiski meeldivam kui meie läppunud korter. Seal saime vähemalt õues istuda ja oksendamiseni tablat mängida. Hotelli mänedžer oli Miri sugulane, keda me omakeskis hakkasime nimetama „security person“ või mees valges, sest tema nime keegi ei mäletanud, inglise keelt ta ei rääkinud, aga ta istus kogu aeg vahetus läheduses ja hoidis meil silma peal. Mina sain temaga suheldud vigases vene keeles. Eestit ta muidugi teadis ja ütles, et Baltikum oli ainus demokraatlik piirkond Nõukogude liidus. Ei vaidle vastu.

Saabusid ka teise projekti osalised. Neid oli kuskil 15, nii et meid oli korraga kena grupp. Meil oli muidugi suur rõõm neile teatada, et ilmselt tähendab ka nende kõlava nimega projekt „Let's create the new model of youth participation“ peamiselt istumist ja teejoomist. Esimese päeva möödudes olid nad küllalt hämmeldunud, miks meile selline programm ei meeldi (olime peale hommikusööki teinud 600 m „matka“ rahvuspargi õpperajal ja seal samas kõrval teed joonud). Tuli välja, et nende projekt tähendas „non-formal communication with program countries“. See program countries tähendas aga meid, AEGEE Euroopa Liidu poolseid osalejaid. Seega avastasime oma üllatuseks, et meid kasutatakse mingi teise projekti täitmiseks. Meie ülesanne oli siis ilmselt teeklaasi taga vabas õhkkonnas ukrainlaste ja türklastega juttu vesta. Alles klar.

Umbes siis saime ka teada, et Gruusias on sõda ja piir Aserbaidžaaniga on kinni. Meie seltskonnas olid ka mõned grusiinid, kuid nemad suhtusid asjasse väga rahulikult. Esme oli juba niikuinii põgenik Abhaasiast. Ta ohkas vaid ja ütles, et ei tahaks teist korda sõjapõgenikuks saada. Aegeelaste ridadest käis aga elevuskahin läbi. Enamusel meist oli lend Bakuust, kuid olid ka mõned, kes olid plaaninud läbi Gruusia jaTürgi tagasi minna. Kuid edasiste sammude plaanimiseks oli meil vaja internetti. Paraku kehitasid korraldajad selle peale aga õlgu. Võib-olla homme. Mind ajas selline ükskõiksus väga marru.

Kui ma nüüd selle peale mõtlema hakkan, siis ma ei suudagi välja mõelda, mis me hiljem õieti tegime. Sõime, ootasime, molutasime, mängisime kaarte, käisime paar korda ujumas. Õhtud olid ka rahulikud. Üritasime vaikselt viina juua, aga viin ei ole ikka suurem asi kuuma aja jook. Vein oli üsna kohutav. Mul õnnestus kohalikust poest osta üks 2003. aasta vein, aga tolmukihi ja maitseomaduste järgi võis arvata, et vein oli see viis aastat samas ülemisel riiulil seisnud.

Ootasime pikisilmi European Night'i, aga korraldajad ainult lubasid, et homme ja homme, nii mitu päeva järjest. Lõpuks saabus hetk, kus Axel, Karol ja Damien pidid lahkumiseks valmistuma ja meil sai hing täis ning Tomaš hõikas üle õue, et tooge nüüd oma pudelid lauale. Ja sellest tuli parim pidu. Kõik läksid selle väikse anarhismipuhanguga kaasa ja kuigi kell oli hiline, kraamiti kõik kaasasolev lauale. Juttu jätkus kauemaks. Isegi laul võeti üles!

Meie programmi lõppeks teatati, et nüüd sõidame kõik koos Bakuusse, kus toimub mingi suur vabaõhu noorteüritus mererannal. Bakuusse sõit võttis meil peaaegu terve päeva. Peale kümmet päeva Lenkoranis mõjus Bakuu tõeliselt virgutavalt. Vabaõhu noorteüritus oli aga täpsemalt öeldes eriti peen pidu rannahotellis. Toit ja jook olid priid, esined mingi aseri staar ja kohal oli ainult kutsetega eliit. Pean ausalt tunnistama, et varem pole ma sellisele peole sattunud. Aga välismaalastele avanevad siin ilmas mõnedki uksed :) Esimese asjana lendasime puhvetisse, et maiustada pasta ja võileibadega. Oi, kui head need maitsesid! Peale Lõuna-Aserbaidžaani unist konservatiivsust oli see pidu tõeline hitt. Lõime tantsu ja ostsime baarist hirmkallist õlut.

Meile oli räägitud, et viimased päevad Bakuus enne ärasõitu võime me peatuda peo korraldanud noorteorganisatsiooni tühjas villas mererannal. Kõlas hästi. Peale pidu viidigi meid sinna, meie kurvastuseks asus nimetatud villa aga enam kui tunni sõidu kaugusel Bakuu kesklinnast. Villa oli siiski tõeline villa. Kitšimaiguline antiik ja vaibad on siingi märksõnad, ent lisaks veel bassein, kõrge tara ümber maja ja luksuslikud autod. Milline noorteorganisatsioon saaks endale sellist asja lubada? Villa ukse kohale olid kirjutatud ehitusaastad 1991-1993. Võib endale ette kujutada, kes ja millise raha eest sellise maja endale ehitas.

Seal villas saabus ka meie programmi tragikoomiline lõppvaatus. Meid viidi sinna, kuid hommikul ei olnud korraldajatest enam kippu ega kõppu. Meiega olid ainult Hagani ja Ali, kaks noort tüüpi, kes ei teadnud mitte millestki kunagi mitte midagi, kuid olid saanud meie headeks kaaslasteks. Kui me Miriga kontakti leida püüdsime, tuli vastuseks, et programm on nüüd läbi ja nemad enam ei vastuta. Türklaste leeri saabus meeleheide, sest neile oli lubatud reisikulude tagastamist. Tuli veel välja teisigi huvitavaid fakte korralduse köögipoole kohta. AEGEE rahvas oli kõik nagu muuseas kompunnitud selle teisi projekti nimekirja, sest sealseks eelduseks olid 28 osalejat 7 eri riigist. Selleks siis ilmselt ka meie passide koopiaid vaja oli. Veronika tegi hiljem selgeks, et Miri kui põhikorraldaja oli saanud teise projekti korraldamiseks Euroopa Nõukogult 10 tuhat Eurot. Kui arvutada, et 15 osaleja peale (aegeelased maksid ju kõik ise kinni!) läks maksimumis 100 eurot, siis panid korraldajad enda taskusse ligikaudu 8500 eurot. Arvestades, et Aserbaidžaani keskmine sissetulek on 3600 krooni kuus, on selline rahvusvaheliste projektide korraldamine ilmselt kena sissetulekuallikas.

Nii ei jäänud meil lõpuks muud üle, kui sealt villast oma jõududega jalga lasta. Keegi meist ei soovinud end enam nende meelevalda jätta. See seltskond oli tõestanud end ebaausate ja hoolimatute inimestena ja me olime kõik arvamusel, et saame omal käel paremini hakkama. Need, kes veel jäänud olid, pakkisid kõik kokku ja seiklesid kesklinna tagasi hosteli 1000 kaamelit juurde. Sealne majahärra oli tõestanud end vastutuleliku inimesena ja lootsime paigutada tema juurde vähemalt oma asjad, et siis kergema pagasiga linna avastada.

Veetsin Bakuus omal käel kokku kolm päeva. Esiteks oli meid veel kena seltskond, kellega sai Bakuu lahel lõbusõitu tehtud ja promenaadil jäätist söödud. Siis jäime ainult mina, Sebastian ja Karol. Karolil oli idee minna Kaukasusse. Kuna meil oli veel mõni päev, tundus see väga hea mõte. Paraku ei vedanud meil üleüldse linnas välja viiva transpordiga. Usaldasime ühtesid juhuslikult kohatud inglise keelt rääkivaid asereid, kes ütlesid, et neil on ka samasse minna vaja, kus meil. Nad olid küll toredad, aga äärmiselt ebapraktilised meie vaatenurgast. Nad püüdsid leida mitteametlikust maršrutkade väljumispaigast endale bussi, aga lubatud 20 minuti asemel ootasime me seal 3 tundi, kuni meie kannatus katkes. Läks pimedaks. Inimesed ümberringi kas sebisid midagi või ootasid närviliselt. Ilmselt mitte keegi ei saanud sealt seda, mida tahtis. Mind kummitas üks Kino laul. Mõtlesin, et selline siis ongi see lõunamaa värk. Pilk Aasiasse. Tekkis mingi seletamatu rännukihk.

Üritasime kaugliini bussijaamast leida Shaki'sse väljuvat bussi. Sellega olnuks muidu hea sõita, sest Bakuust Kaukasusse on mööda neid kohutavaid teid ikka 6-7 tundi. Hommikuks olnuksime kohal. Pileteid paraku ei olnud. Oli vaid mass edasi-tagasi saalivaid ja seletavaid inimesi, karjumine, hõiklemine ja veidrad hiina noored, kes müütasid oma mõttetut odavat rämpsu. Pärast sain teada, et 20.Jaanuari väljak, kus see bussijaam asus, on Bakuu kõige ohtlikum paik.

Õnneks oli meil varuplaan. Oma teel bussijaama olime täiesti juhuslikult kohanud paari AEGEElast, kes osalesid Tbilisi-Bakuu suveülikoolis ja kes soovitasid meid tulla AEGEE-Bakuu büroosse ööbima. Olime neile viisakalt „ei“ öelnud, kuid küsisime siiski igaks juhuks aadressi. Tagasi linna sõitsime metrooga. Metroo on Bakuus muide väga korralik.

Leidsime koha üles, kuid kedagi polnud kodus. Ilmselt olid nad hiljemaks välja jäänud, kuigi kell oli juba öö. Istusime maha ja ootasime. Taksod sõitsid mööda ja küsisid „No problem?“ Probleemi pole, vastasime meie. Siis avati järsku vastasmaja teisel korrusel aken. Noor tüdruk pistis pea välja ja küsis, miks me tänaval istume. Vastasime, et ootame sõpru. Aken pandi kinni. Mõne aja pärast tehti jälle lahti. Kas te süüa tahate? Jah, aga kas teil on kohta, kus magada? Akna kinni ja lahti tegemine jätkus veel kahtlustega mõnda aega. Vaatasime üles ja mõistatasime, kas meil läheb õnneks. Viimaks kutsus ta meid tuppa. Andis süüa ja tegi üles pööningule suurepärase aseme. Me olime nagu välgust tabatud. Niivõrd lahked inimesed! Olime ülimalt tänulikud kõige eest.

Bakuus kohatud aserid olid üldse kõik väga toredad. AEGEE-Baku on rohkem Euroopa vaimus. Nad olid Lenkorani tegelaste suhtes üsna skeptilised, öeldes, et see nn valitsusväline noorteorganisatsioon, mille peol me rannas osalenud olime, on hoopis valitsuse poolne ühendus. Aserbaidžaanis nii toimubki. Kõik on formaalne. Opositsiooniparteid on formaalsed, NGO'd on formaalsed. Kriitika valistuse aadressil on lubatud seni kaua, kuni sa päriselt ka midagi tegema ei hakka. Siis lõpetad vanglas.

Uitasime Bakuus, imetlesime vanalinna, sõime arbuusi. Kaks tüüpi pakkusid end vabatahtlikult giidideks ja näitasid meile vaatasmisväärsusi. Nad olid väga toredad, unistasid mõlemad Euroopasse minekust ja tundsid ilmselt head meelt sellest, et said meiega inglise keelt harjutada. Nad olid optimistlikud, kuid oli näha, et olukord ei paku neile just kuigi palju võimalusi. Hoian pöialt, et neil ikka läheks korda kuidagi maailma näha.

Mina ja Sebastian olime viimased, kes Bakuust lahkusid. Kõike teised olid juba vehkat teinud, kes Istanbuli, kes Tbilisisse, kes lennukiga Viini. On ülimalt huvitav, et Riiast üldse otselennud Bakuusse toimuvad. Tulles oli lennuk suhteliselt tühi, kuid minnes täiesti täis. Need olid ilmselt need, kes pidid loobuma Tbilisi kaudu lendamisest. Veetsime Sebastianiga Riias toreda päeva. Tema lendas Hamburgi edasi. Sõime musta leiba ja salatit ja imestasime, kui rahulik ja ratsionaalne kõik Riias on. Jahe ka. Isegi vihma sadas. Ei mingeid arbuuse ega teel uitavaid lehmi enam.

Necesen? Yaxshiam!

2008-08-18T23:59:00.002+03:00

Jõudsin nüüd Kaukaasiast tagasi. Istun Tartus ja loen uudiseid Gruusia konfliktist. Võite pidada mind imelikuks, aga mul on küll hetkel jube kahju, et mul polnud mahti eile Bakuu-Tbilisi rongi peale minna nagu Karolil. Oh, tolm ja niiske palavus, ükskulmud ja postsovjetlik absurd. Riia ja Tartu löövad oma kaine tsiviliseeritusega...

Varsti kirjutan pikemalt.

2008-07-04T13:43:00.000+03:00

Antoine Watteau. Der Tanz

2008-07-04T13:28:00.002+03:00

Tallinn.

Sisseelamine, või vähemal koduselt tundmine ei olegi niiväga keeruline. Ei tea. Ikkagi kummaline tundub ärgata ühel hommikul üles oma mõnusas laias voodis viltuse katuse all, teha kohvi ja nuusutada õhku ja ilma ja temperatuuri üle rõduukse, ja minna sama päeval õhtul magama oma koduses väikses roosakas toas, kus kask kasvab akna all ja Vabaduse puiestee autode müra uinutab magama. Kaks hetke, ärkamine ja magamajäämine, kaks hetke, mis on osad justnagu kahest erinevast elust. Aga võib-olla ma liialdan nüüd. See on ikkagi ju minu enda elu.

Teisalt ehk vahepeatus Berliinis oli see, mis ümberhäälestusele kaasa aitas. Lahkusin hommikul Münsterist RegionalBahniga Rheine suunas, et siis seal IC peale ümber istuda. Kott oli paganama raske, aga ei tundunud õlul siiski niivõrd jube kui tulles. Ise lootsin, et ehk on trenn mu õlalihastele päriselt ka mõjunud :) Aga ma ei saanudki teada, kui palju see kaalus... igal juhul ülekilode eest maksma ei pidanud. IC oli juba Rheine juures poolenisti täis jalgpallifänne. Saksa lipp lehvis ühe akna juures ja bistroost sai ju kenasti õlut tuua, et Stimmungit hoida.
Igas peatuses tuli neid veidike juurde, kuni saabusimegi lõpuks Berliini Hauptbahnhof'i, kus igast kaarest tulijad kokku said ja ühe suure lärmava kirju ja saksa lipuvärvidesse mähitud massi moodustasid. Tõepoolest. Hauptbahnhof oli neile nagu mingi keskus.

Mina aga olin võtnud nõuks minna Gemäldegalerie'sse, et saada veel viimane doos vanemat maalikunsti. Mida ma aga ei arvestanud, oli see, et jaama pakihoidu sai 4 euro eest ära anda ainult ühe koti. Ma siis andsin ikkagi selle kõige suurema ja raskema - ent kaks teist rasket kompsu jäid mul ju ikkagi kätte. Kiirustasin siis S-bahni peale, et võimalikult ruttu Kulturforumisse jõuda, nii et võimalikult palju aega galeriis olemiseks jääks.

Ausalt - nii ei tee ma enam kunagi. Mul läks 40 minutit, et jõuda paar peatust edasi Postdamer Platzini ja sealt edasi Kulturformisse, mis on ümber nurga. Berliinis tähendab muidugi "ümber nurga" paraku oma poolekilomeetrist jooksmist. Päev oli palav, higi voolas ja kompsud olid rõvedalt rasked. Muidugi olin ma esiti jube õnnelik, et sinna üldse kohale jõudsin, ent mu entusiasm hakkas lahustuma, kui ma olin esimesed ruumid läbi käinud ja taibanud,
et minu kunstinautlemine on aeganõudev, samas kui lennukile jõudmine on sama aeganõudev ehkki oluliselt pakilisem.
Kusagil poole peal loobusin pikemalt ühe pildi ees seisatamisest ja jalutasin pooled ruumid lihtsalt läbi. Ah, Rubens, Brueghel, Ruysdael, Watteau, ja nii edasi, minust nad sinna jäid. Mõtlesin ainult, et millistest ma postkaardid kaasa ostan. Ostsingi, aga reprod on jube halvad. Watteau üks pilt oli väga ilus, aga - kust ma seda nüüd siis kodus imetlen. Ennast needes ja lubades, et edaspidi jätan endale alati vähemalt kolm tundi aega muuseumite külastamiseks
jooksin S-bahni peale tagasi, Friedrichstrasse, Hauptbahnhof, rongist maha, trepist alla, pakihoidu. Õnneks saba ei olnud, nagu Peter mind hoiatanud oli. Sikutasin koti selga ja jooksin enda meelest õige perrooni peale, aga siis sai selgeks, et see ei ole õige, sest S9 juures näitas nool kõrvale ja tablool seda ka polnud. Jooksin alla tagasi, eskalaator ka ei töödanud - ja ikka ei midagi. Täitsa lõpp. See oli juba võidujooks ajaga. Märkasin siis lõpuks jaamatöötajaid. Ma nägin vist üsna naeruväärne välja oma leemendavate palgete ja kõrge seljakotiga, mis kahe pea jagu minu kohal troonis, igatahes olid nad üsna lõbustatud. "S9 läheb just sealt perroonilt, kust te tulite iga 20 minuti järel. Kui see nii ei ole, siis tulge ja karjuge mu peale!"Ahah. Nojah, ma kindlasti ronin selle vastiku seljakotiga sealt trepist veelkord alla. Aitähh.

Seal perroonil number 15 saabus päeva kvintessents. Mu ümber olid igal pool, igas suunas liikumas valge-must-puna-kuldsed inimesed. Emotsioonid ja liikumine, igal sammul. Minejad ja tulejad. Iga nurga peal võttis keegi laulu üles ja nende hääled rullusid üle terve jaama. Lipud, lipud. Ja nii terves linnas. Mõtlesin selle peale, kuidas nad õhtul, tegelikult juba vaid mõne tunni pärast seisavad Siegessäule ja Brandenburgi värava vahel ja juubeldavad, lootes, et Saksamaa
saab lõpuks selle kauaigatsetud tiitli. Nende näod ja sihikindel võiduootus oli nakatav. Ma nii väga, nii väga olekskin tahtnud minna selle massiga, võtta kätte mõne lipu ja laulda ka So sehen die Sieger aus.

Ma ei tea, aga need fännid said mulle järsku väga armsaks.

Schönefeldi poole liikuma hakates jäi igas peatuses fänne järjest vähemaks. Eks nad kõik seal Tiergarteni kandis ju pidutsesid. Nemad läksid ühes suunas, mina hoopis teises, ja seal suunas, kuhu mina läksin, jalgapllipalavik enam midagi ei lugenud. Kui ma viimaks jaama jõudsin, terendas lennukist mahajäämine juba päriselt mul silme ees. Füüsiliselt ma enam neid pagana kotte tõsta ei jaksanud ja pidin võtma veel viimasel hetkel Kofferkuli, et üldse kuidagi kohale jõuda. Ja kui ma siis lõpuks EasyJeti terminali jõudsin, tabas mind lausa meeleheitele viiv üllatus: üks saba! Minu lennu check-in kestab veel 20 minutit ja mu ees on sada inimest, kes lähevad kõik suvalistele lendudele suvalise aja pärast. Siukest asja ei teadnud ju üldse karta. Peast käisid läbi juba mustad variandid. Mõtlesin, et hakkan lihtsalt nutma, kui nad mind lennule ei lase. Et äkki siis lasevad. Aga umbes täpselt 18.20 oligi minu kord luugi juurde minna. Andsin koti ära, mulle sooviti head lendu ja - kõik.

Turvakontrollist sain suht lihtsalt läbi, kuigi igal pool on ikka ise kombed ja see tekitab veidi segadust. Tädid rääkisid minuga inglise keeles, aga kuulasin ainult saksa keelt. Teisel
pool väravaid sain siis alles lõpuks rahulikult maha istuda. Kuulsin ümberringi eesti keelt. Otsisin veel taxfree poest endale saksa lippu, aga sain ainult selle autolipu. Saksas muidu jube popp, aga siin pole sellega midagi peale hakata. Ja siis lükati meie lend tund aega hilisemaks.

Ühesõnaga - mille jaoks siis see pagana jooksmine?!

Millegipärast masendas mind see päris kõvasti, et finaalmängu nägemise šansid järjest kahanesid. Ma mõtlesin, et see on tegelikult veel viimane võimalus kuidagi kaasa elada ja kuidagi olla veel seal, kust ma just tulin.

Finaalist nägin lõpuks ainult viimast kümmet minutit. Ja võib-olla oli isegi parem, et ma polnud Berliinis, kui nad kõik pidid kuidagi oma võidusoovi kaotusetundesse konverteerima. Milline energia raiskamine, kui aus olla. Mina istusin siis juba kodus diivani peal, ilma oma lipukeseta, sest see oli vahetult enne auto küljest ära lennanud.
Kahju ikkagi, et nad ei võitnud.

Ja niimoodi mu seiklus otsa saigi, diivani peal lösutades ja telekat vahtides.

2008-06-29T02:04:00.001+03:00

2008-06-29T02:01:00.003+03:00

Väsinud.
Mõtlesin, et tänane õhtu tuleb väga igav ja üksildane, aga hommikust peale on olnud igasugu asju korraldada, et polegi saanud eriti niisama passida. Kell on juba öö, ja ma võiks veel jätkata, aga jätan mõned asjad hommikuks. Kui päike paistab ja linnud laulavad ja pea on ehk veidi selgem kui nüüd.

Ja ma olengi inimene, kes üksinda lõbustusparki läheb.

2008-06-28T02:04:00.004+03:00

No vott, täna oli Berliinis Beck'i kontsert. Ja ma ei olnud seal. Ganz merkwürdig. Pean nüüüüüd omaette siin Becki kuulama ja kainenema. Tatsächlich. Nii et mis ma selle eest saan, et siin oma hinge piinan? Hoopis 43 piimaga. Ganz lecker.

Ja - also. Mehr trauriger kann es nicht werden. Es ist nicht wirklich traurig, aber ich fühle schon einbischen pflichtigt ein wenig zu weinen. Ja. - es ist einfach so. Man kann nichts dagegen. Alldas, was noch hier bleibt - und all das, was noch vor mir steht. Und - all diese namenlose Gefühle, die sich vermischen zu einem blöden Kummer - oder Sorge, oder Leid. Wie das dann immer noch heisst. Boah.

Soldier Jane. Dont' be afraid.

Have a nice life!

2008-06-27T18:32:00.002+03:00

... või nagu koha peal öeldakse: Schönes Leben noch!

Nüüd ongi siis see faas kätte jõudnud, kus endale sellise lause ütlemist lubada võib. Kummaline, naljakas, aga väga eluline.
Jätsime Peteriga täna hüvasti. Kuidagi... niimoodi, nagu polekski see mingi väga suur hüvastijätt, vaid pigem siuke üsna väike, nagu kohtuks me kohe jälle varsti Stammtischis või KaBu's või lihtsalt suvaliselt ühe või teise nurga peal. Käisime Altes Gasthaus Leve's söömas. Peter vabandas, et on seal ainult paar korda olnud ja ei tunne veel menüüd eriti hästi, aga et kõik on hea. Ta tunneb juba vist kõiki Münsteri restorane ja nende kvaliteedi- ja hinnataset. Jah, austria elamiskultuur. Aga westfaali toit on väga eestilik. Sõin kodutehtud verivorsti (mis tegelikult oli verikäkk) kartulipudru ja hapukapsaga. Väga-väga kodune. Sülti oleks võinud ka süüa. Nii et ju eesti kokakunsti juured siin Westfaalis peituvadki. Aga samas selle võrra tõusis minu usk eesti toitu, sest seal menüüs oli ka igast siuksed kahtlaseid liha-taime ja muid roogasid, verd ja sisikonda ja kõrneid ja rasva ja muud siukest. Ja kartulit ka. Ma olen muidu eesti köögi kohta suurem jagu ajast mõelnud, et elusees mingi väljamaalane keedukartulit ja sülti suure heameelega sööma ei hakkaks, aga see arvamus vajab ekspertiisi. Jagasin Peterile "Sinimaniseele" plaadi ka kui argliku katse tutvustada meie barbarlikku eesti kultuuri. Ma ei usu, et ta seda kunagi suure naudinguga kuulama hakkab, aga nohh... mine tea.
Siis väntasime Gievenbecki ja kutsusime vastatikku teineteist külla ja siis oligi kõik. Ta sõidab Viini oma sõprade ordinatsioonile kaasa elama, nii et ta täna õhtal ei tulegi. Vat siis, siuke lugu siis minu naabrimehega.

2008-06-26T21:25:00.002+03:00

Nii, nüüd ma ei ole enam Münsteri elanik. Pean samas mainima, et kui sissekolides nad nii viisakad ei ole, siis kui ma väljakolin elik enam nende käest mitte midagi ei taha võiks nad ju viisakamad olla. Aga ju seisab ebaviisakus neil ametikirjelduses. Mul läks veel suht õnnelikult, igast lõuna- ja idamaalased jäid must piki koridoriseinu edasi seisma.

Jee, Saksamaa võitis!

2008-06-26T01:23:00.003+03:00

Mõtlesin, et pean täna ikka kindlasti kuhugi kodust välja jalkat vaatama minema, sest rohkem mul ju polekski võimalik Saksa mänge näha. Üks public viewing'u koht on Aasee ääres mensas. Kuna Vitali on Londonis Radiohead'i kontserdil ja Robert läks kuhugi sõprade juurde ja kuna mul suurt rohkem jalgpalli vaatavaid sõpru siin polegi, siis läksin algul üksinda linna. Aasee ääres oli jalgrataste meri ja palju valge-must-puna-kollaseid inimesi. Seal oli ekraan küll, aga mingil tobedal põhjusel saavad seda vaadata ainult inimesed, kes aia sisse pääsevad. Aia värava ees aga seisid kurjad turvamehed ja kedagi sisse ei lasknud. Ei saanudki aru, miks nii. Oma sõpru lasid sisse ja siis veel mingeid muid ka, aga need, kes vapralt sabas seisid, sisse ei saanud. Nägin seal tiireldes Heidit (saksa-jaapani tütarlaps) ja võtsin talt sabast kinni. Ta oli mingi sõbrantsiga, aga kuigi neil olid põhimõtteliselt kohad sees olemas, ei lastud neidki sisse. Ootasime seal mõnda aega värava juures järjekorras, aga sellest ei saanud küll mingit asja. Ei kuulnud midagi, ega ei näinud ju ka. Tegin ettepaneku minna teisele poole Aaseed ühte Biergartenisse. Keerasime just siis minekule, kui Türgi esimese värava lõi. Biergarten oli ka aga hullumoodi rahvast täis, nagu arvata võis. Kuidagi me aga siiski ekraani nägime, nii poole silmaga. Jube ebamugav. Mängu just eriti nautida ei saanud, aga see-eest atmosfäär oli suurepärane. Ole-ole-ole-olee-Super-Deutschland, Super-Deutschland-ole-ole-ole! Ja Schwarz-Rot-Gold Invasion, Invasion, Invasioo-oo-oon..!
Heidiga oli tore koos vaadata, sest ta oli just samal hommikul tulnud Šveitsist - olles seal Berni staadionil olnud kolm nädalat UEFA vabatahtlik! Näitas oma uhket kaelakaarti ja jutustas, kuidas ta Hollandi meeskonna mänge vaatas ja pressikonverentsid kaasa tegi. Jessake, see võis ikka äge olla. Ehh, niimoodi poole silmaga mingit vildakat ekraani vahtida on ilmselge tagasiminek päriselt staadionil pressitribüünil olemise kõrval. Siit niisiis idee tõelistele jalkafännidele: enne järgmist EM-i tuleb kandideerida vabatahtlikuks. Äkki õnnestub ja saabki omal nahal kogu selle palagani kaasa teha.
Heidil oli Saksa lipp ka kaasas nagu korralikule fännile kohane ja nii me siis seal sellega ringi hüppasime. Suurt midagi ei näinud ega kuulnud, aga sai vähemalt kaasa laulda ja karjuda. Ja kui võit saabus, siis terve see Aasee äärne tee ja ristmik oli täis hordidena ringi väntavaid fänne ja tuututavaid autosid, mille akendest rippusid välja lippe lehvitavad fännid. Melu ei vaibu ilmselt nii pea, finaalipääs on ju ikkagi... oeh.
Ja seda ma arvasin, et nad finaali pääsevad. Lennukipilet sai ikka täiesti-täiesti valeks päevaks võetud. Oleks ikka pidanud esmaspäevaks ostma. Nüüd ma ehk ei näegi mängu - ja vor allem - Tallinnas kusagil pisikesest telekast palli taga ajavaid mehi vaadata ei ole ikka üldse nii äge, kui koos sadade fännidega kusagil vabas õhus juubeldada. Ma ei ole üldse suur jalgpallisõber, aga tänane õhtu oli igatahes kaasahaarav.

Türklastega on ka kõik rahulik. Eelmise Türgi mängu järgsel päeval oli meil siin üks ootamatult mahapõlenud türgi pitsabaar, aga et me elame siiski Münsteris, siis pakun, et tuli sai alguse ümberläinud küünlast :)

Ja ühe huvitava asja avastasin veel. Chameria albaanlased on leidnud hea nipi, kuidas endale võimalikult palju tähelepanu tõmmata. Kuna ma ju ühtki väravat üksikasjalikult oma silmaga ei näinud (nii kui värav tuli, kargasid kõik mu ees püsti ja nii ei näinud kordustki), proovisin YouTube's midagi leida. Seal on juba praegu üleval väga palju videosid pealkirjaga Germany-Turkey-Semi-finalis-Highlights, ainult et õige mängu asemel on mingi suvaline mäng ja ekraanile ilmub tekst: I'm sorry, but the world needs to know the truth...

2008-06-25T20:35:00.003+03:00

Huvitavate inimeste otsa satub ikka.

Eile näiteks tutvusin Erasmuse peol ühe saksa noormehega, kelle hüüdnimi oli Lihakarn. Mitte lihtsalt, aga eesti keeles. Tuli välja, et ta oli kusagil maailmas (kus täpselt, see läks mu peolärmis kõrvust mööda) kohtunud mingite Tallinna AEGEE tüüpidega, kes ühel hetkel otsustasid teda just nii kutsuma hakata. Jah, ma tõesti tahaks teada, mis asjaoludel... peale selle teadis ta väga hästi õllekõrvast väljendit Tervis sulle, seks mulle. Kui ma märtsis Tartus olin, siis sai selgeks, et ka kõik erasmuslased Tartus (aga võib-olla Tallinnaski) teavad seda lauset hästi. Amusing. Aga eestlased ju ei kasuta seda...?!

Leiutasime ka uusi tantsusamme. Tantsige edaspidi näiteks ameteid: pitsakokk, kirjakandja, lüpsja...

2008-06-25T20:00:00.002+03:00

Fussball, Fussball über alles...

Enne kuut hakkasid esimesed fännid juba kogunema. Noh, miks mitte, tuleb ju ennast enne mängu ikka õigesse meeleolusse juua. Mul ei ole üldse meeleolu, aga tänast mängu tahaks küll näha, ja mitte oma kodutelekast. Kahju ainult, et mul ei ole midagi, millega ennast saksa jalgpallifänniks maskeerida...

2008-06-23T11:28:00.002+03:00

Tulin just arvuti taha, et igahommikuse kohvi kõrvale EPL Online'ist värskeid uudiseid lugeda. Ainult täna nagu polnud üldse värskeid uudiseid, kõik puha eilsed ja üleeilsed, mis mul juba ammugi läbituustitud. No, mis toimub, küsin ma. Ja siis tuleb endale ka meelde, et täna on Võidupüha... ja jaaniõhtu :(
Kallis EPL! Kirjutage ikka riigipühadel ka uudiseid, nii et ükskikud väliseestlased ennast nii äralõigatult ei tunneks!

Selles võib siis välja lugeda, et mina istun jaanipäeval kodus. Aga häid pühi kõigile!

Rohkem kunsti!

2008-06-22T18:14:00.004+03:00

Ludger tom Ring noorem (1522-1584)

Käisin hommikupoole viimaks Landesmuseumi püsikogu vaatamas. Ah, appi! Nii äge! Ma jõudsin (ja tahtsin) läbi käia ainult keskaja ja renessansi/baroki, aga ikkagi võttis see mul mingine kolm tundi aega. Mingeid suuri ja tuntud nimesid ei olnud - aga kellele neid veel vaja on! Lihtsalt hämmastavalt ägedalt palju keskaegseid maale on neil siin ja siis veel päris hea hulk kohalikku, madalamaadest mõjutatud kunsti, ja Madalmaade kunstnikke muidu ka. Ma olin vist selle kolme tunni jooksul üks kolmest küljastajast, kes neilt läbi käis. Heh, ja ma olin põhjalik. Uahh, kõik need värvid ja detailid ja... hulluks võib minna - ma tahan ka neid pilte endale seina peale! Lihtsalt niivõrd ilusaid ja peeneid asju sai näha.

Hermann tom Ring (1520-1597)

Te vaatate seda ülemist pilti ja mõtlete, et noh, kaks tüdrukut. Aga mina vaatan seda pilti ja ma näen hoopis säravamaid värve kui siin, abiellumiseks valmis seatud elusuuruseid kaunitare, keda isa vaatab vasakult poolt üle oma abikaasa musta riietatud kuju (vanemad on ära lõigatud). Mõnikord teevad reprod pilte paremaks kui nad on, aga mõnikord ei saa ükski repro originaali värvide erksusele pihta. Kunstnik on muideks münsterlane. Huvitav, kas ta oli siis ka kohal, kui siin Uus Jerusalemm välja kuulutati...

Mis mulle veel silma hakkab on see, et Cranachi (või tema töökoja) pilte jätkub igasse muuseumisse. Münsterist Kadrioruni.

2008-06-21T23:26:00.002+03:00

Kasutasin täna lõpuks oma Semesterticketit turistlikul eesmärgil. Sõitsin Paderborni. Muideks, ma arvasin kogu aeg, et see linn on Padeborn, ilma r-ita keskel. Aga ikka iga hetk õpib midagi juurde! Ärkasin päris hilja üles, aga ega varem poleks olnud mõtetki, sest linn on suhteliselt väike, nii et kui ma kell üks sinna kohale jõudsin (rongiga läheb oma poolteist tundi), siis oli laupäev täises hoos. See tähendab, et poed on lahti, kioskid või turg üleval, mängib mingi pillimees, inimesed istuvad kohvikutes ja naudivad ilma. Nii on see meil siin Münsteris, nii ka Paderbornis, aga pakun, et ka kõigis teistes väikestes linnades üle Saksamaa on see nii - laupäeva hommikust kuni hilise pärastlõunani on linnad kõige elavamad. Paderbornis tegelikult turgu ei olnudki, aga see-eest olid neil seal mingid pidustused. Toomplatsil ja raekoja ees olid üleval vabaõhulavad, kloun tegi lastele nalja ja umpa-umpa bänd mängis vanainimestele Volksmusik'i. Läksin Paderborni selle pärast, et Peter soovitas - pidada ilus olema. Ja oli ka ilus. Teised linnad, kuhu me oma semestrikaardiga minna saame, on suht mõttetud. No Osnabrück veel, aga Enschede ja Dortmund on küll linnadena mõttetud ja Bielefeld ei pidada ka parem olema. Suured sõjakahjustused pluss kiire ja odav ülesehitustöö. Paderborn on, nagu ma linnamuuseumis teada sain, üks Saksamaa enim hävinud linnu: 85% oli maatasa. Sellele vaatamata näeb linn tegelikult hea välja. Vanad tänava- ja majamahud on säilinud, lisaks olulisemad ajaloolised hooned nagu kirikud, kloostrid ja raekoda on üles ehitatud. Kuidagi... põnev! Jalutama kutsuv... palju rohelust ja... lühim jõgi Saksamaal - Pader! Peale selle veel mõned vahvad vahvärkmajad, mida ma hoolega pildistasin. Ühes neist oli ka linnamuuseum ja kuna paistab, et Saksamaal on linnamuuseumid tasuta, siis põikasin sisse ja uudistasin seda maja seest poolt ka. Jube äge. Hoopis teistsugune, kui meie majad ikka. Hästi madalad, aga mitmekordsed, keskel on siuke fuajee moodi läbi kahe korruse ruum, teisel korrusel siis nagu terrass või rõdu. Ahjaa, ja see maja oli muideks 16.sajandist pärit. :)

Kui koju jõudsin, siis tuli korterinaaber ukse taha vinguma, et miks ma kööki ei korista. Hm, enda meelest ma olen juba viimased nädal aega selle eest hea seisnud, et see korras oleks. Üldse ma ei saa tegelikult aru, mis moodi see süsteem meil siin toimima peaks. See korraldus, mille nad mulle algul lahti seletasid, pole mu silma järgi küll seni toiminud. Peale selle ma ei saa aru, miks peab oma naabritega suhtlema riputades üles noomivaid sildikesi. See oli eile nagu heas õudusfilmis: lähen pissile ja kui poti pealt püsti tõusen, on korraga peeglis mu selja taga suur wc-harja pilt!

Ah jah, WG-Leben...

Vanameestega kohvitamas

2008-06-20T18:43:00.002+03:00

Saksa-Eestis teadussidemed: kohvitamine akadeemiliste härradega.

Kaks nädalat tagasi suutsin viimaks ennast kokku võtta ja organiseerida kohtumise Prof Rüss'iga, kellele mul oli vaja edasi anda Forschungen'ide eelmise aasta number ja palavad tervitused Tartust. Kui ma talle siis lõpuks sinna kabinetti külla läksin, palus ta mul istuda ja heietas pool tundi mõtteid selle üle, kuidas ta teeb uurimistööd oma naise esivanemast, kes tegeles klaasitootmisega Meleskis. See Forschungsbericht kaldus tal kangesti nostalgitsemise poole. Mina kuulasin, naeratasin ja noogutasin. Siis aga pistis pea ukse vahelt sisse üks üliõpilane, kes tuli Sprechstude'sse ja ma olin sunnitud lahkuma. Enne tahtis ta mind veel oma juurde kuhugi Westfali külla kutsuda, aga ma ütlesin viisakalt "ei", sest ausaltöelda ei meelita mind mõte prohvessooride ja nende naistega pühal laupäeva õhtal kusagil pärapõrgus videvikku pidada. Aega niigi vähe. Aga kui ta mind lõunale kutsus, siis ei saand muidugi "ei" öelda. Ega poleks tahtnudki, ta ju lubas välja teha :D

Hah, aga kahe nädala möödudes neljapäeval, ehk siis eile, võttis ta kellegi teadusliku kaastöötaja kah kaasa ja see tegi ettepaneku minna mensasse sööma. Professorihärra kergitas kulme ja sõnas, et ta polegi seal varem käinud, hehehee. Läksime siis Bispinghofi, kus on meile kõige lähem suur mensa. "Ärge muretsege, võtke aga mida soovite!" lausus ta siis mulle, kui kandikute järgi läksime. Tjah, nagu oleks mensa just see koht, kus ma tavaliselt endale midagi lubada ei saa... Kõht oli tühi küll, kuigi ärevusest ajab mul pea alati iiveldama. Mõtlesin siis, et võtan ainult salati... aga kui salat taldrikul oli, siis nägi see jube nadi välja... nii et mõtlesin, et võtan siis selle köögiviljarulli ka... aga see on ainult koos kastme ja ilma milletagi... nii on ju ka imelik, nii et peaks ikka riisi ka juurde võtma. Nii sai aga kandlik täis ja Rüss imestas: kas Te suudate selle tõesti kõik ära süüa?! ehh, no mis ma selle peale siis ütlema pean?! Lõppeks kui talt mensakaarti küsiti (sest maksmine käib kaardiga), tegi ta suured silmad ja vaene teaduslik kaastööline pidi talle appi tõttama. Ja mina järasin kangelaslikult kuiva riisi, kinnistades vist kujutluspilti vaesest ja näljasest tudengist...

Tuli välja, et teaduslik kaastööline on Riias elanud, professor ise Tartus (sealt muidugi see kontaktki), aga et nad mõlemad on Venemaa ajaloo alal tegutsevad, siis muidugi oli teemaks ikka jälle Eesti ja venelased. Nagu alati. Kui keegi üldse midagi Eestist teab, siis seda, et meil on venelased.

Aga nemad vähemalt teavad midagi. Arndt ei teadnud üldse midagi ja esimene küsimus oli: kas te olete Euroopa Liidus? Jah, juba tervelt neli aastat! Aga see oli juba veebruaris, see küsimus. Täna sain temaga Landesmuseumi kohvikus kokku, sest tema tavaline kohvikohtumispaik Fürstenberghausi vastas lõhuti maha või veeti minema vms. Ladusin siis talle ette, et vahepeal on asjad väga segaseks läinud ja üldse ei saa enam aru, kuhu poole liikuma peaks. Esitasin mingeid suht suvalisi küsimusi, sest tegelikult - ma ei oska asjale isegi konstruktiivsete küsimuste kaudu enam läheneda. Ta vastas kannatlikult ja andis mingeid viiteid ka, aga lõpuks võttis asja ikka karmilt aga ausalt kokku: teil on huvitavad ideed, aga magistritöö jaoks on vaja leida midagi selgemat, muuga võite doktorantuuris edasi tegeleda!
Ehh, seda ma olen juba varemgi kuulnud... juba siis, kui ma bakat kirjutasin... oeh, no ma tean tegelikult isegi, et sellises plaanis ei ole asjal mingit jumet. Allikad, ikka need allikad! Kontseptsioonid võib tulevasteks aegadeks jätta...

2008-06-20T11:54:00.002+03:00

Heh, eelmine sissekanne tuleb up-date'ida: õhtu kukkus päris kena välja. Lõpetasime alles kella poole kolme ajal, ja endalegi üllatuseks olime ära suutnud juua 7 pudelit veini... 8 inimese peale... ärge küsige üldsegi, kust need pudelid tekkisid, mina tõin ainult ühe lauda...

Ma muidu olen ikka veel üsna pahane selle glükoosi-laktoosi-allergiku peale, kes mulle viimasel hetkel nagu muuseas teatas, et ah, ma lähen hoopis norrakate stammtischi... Stammtischi! Minu Tisch oli ju ainukordne! Aga see selleks. Kartulisalat sai päris nämma, kuigi mina oma kogenud kartulisalatimaitsemeelega pean ütlema, et see jäi ikkagi kõvasti alla minu parimatele kartulisalatielamustele. Teistele see-eest meeldis. Saksa Kartoffelsalat on ikka piisavalt teise maiguga; esiteks seal ei ole üldse nii palju komponente (kartul&sibul) ja teiseks on kaste veits liiga tugev: rasvane ja äädikane. Aga mul oli kerge ja vahuline! Ja rabarberikook tuli ka imehea välja. Leidsin retsepti google'isse suvaliselt rabarberikook sisse lüües, ja tadaa! leidsin mingist suvalisest blogist jube hea retsepti, eestikeelse ja puha. Toitu polnud küll palju, aga keegi ei kurtnud. Mul küll tekib alati kergeid kahtlusi, kui keegi mitu korda ütleb, et talle mu tehtud toit maitses, aga ei peaks vist tegelikult ju oma sõpru kahtlustama...

Ja täna lähen Peteriga lõpuks ometi sinna nurgapealsesse itaalia restorani lõunat sööma - pärast kõiki neid kuid, kui ma olen nende maalilist maja seal puu all vahtinud (sest see on nimelt terve aeg mu kodutee peale jäänud ja ma muudkui unistasin: kunagi olen mina üks neist, kes selle puu all istuvad!)

2008-06-19T17:41:00.002+03:00

Hah, ürita veel õhtusööki korraldada..!

Üks ei söö liha ja teine ei söö kala ja kolmandal on glükoosi- ja laktoosiallergia ja üldsegi - endale teen siin süüa või?!

Eesti köök ei lähe ikka üldse kaubaks. Rohkem raha Ester Tuiksoo müstilistele toiduprojektidele! :P

Siin ja seal

2008-06-19T00:27:00.003+03:00

Tavaliselt ma eriti inimestega MSNis ei räägi. Jah, mu elus on olnud perioode, kus ma olin lausa arvuti taha kleebitud, sest teatud inimestega oli jubedalt tarvis tundide kaupa jutustada. Aga siin olles kuidagi... talvel oli vahepeal aegu, kus ma nädalate kaupa kellestki midagi ei kuulnud. Nüüd on suvi käes ja teistpool juhet olevatele tundub vist, et ma peaks hakkama millalgi koju tulema, nii et ikka üks ja teine satub küsima, kuidas läheb jne - peale kuudepikkuseid vaikuseminuteid eetris. Ei, ma ei ole üldse pahane ega midagi, sest ega ma isegi ju väga aktiivne küsija-uurija ei ole. Neti teel ühenduse pidamine on üldse üks kehv variant - või tegelikult on üldse raske ühendust pidada nendega, kes elavad nii kaugel ja kelle argielu on niivõrd teine.

Ja see elu teisesus siin ja sealpool on natuke hirmutav. Oli hirmutav enne ärasõitu, aga nüüd on isegi veel rohkem. Niisiis täna sattusin MSNis nii mitmegi inimesega rääkima, ja kuna jututeemaks oligi millal-ma-tagasi-tulen-ja-mis-ma-peale-hakkan, siis sattusin heietama mõtteid, mis must saab ja kuidas kodumail lood on. Viimasel nädalal olen ma kuidagi rohkem seal, kui siin. Mõtetes. Sest jube-jube, umbes viimased kaks aastat on mul olnud üsna kindel visioon, kus ma olen ja mida ma teen - selle plaani viga on ainult selles, et ta saab täpselt minu välismaalt tulekuga otsa. Edasi... on üsna hägune.

Kui ma kuulen selle taustale neid lugusid sellest, mis Tallinnas ja Tartus toimub, siis tundub mulle ikka veel uskumatu, et see elu siin kohe otsa saab. Sest siin valitseb absoluutne hõljuv argine ja pehme probleemivabadus. Ei ole kaelamurdvaid suhteprobleeme, ei ole kaelamurdvaid finatsprobleeme, ei ole ängistavaid koolimuresid ja ei ole ka muret tuleviku pärast siin ja praegu, Münsteris. Ainuke tulevikuga seotud probleem, mis siin Münsteris kummitab, on võib-olla see, et paljusid inimesi enam ei kohta, paljusid enam ilmselt mitte iialgi. Probleemid on, aga nad on justkui kõik väljaspool aega ja ruumi. Nad ei ole siin. Ja siis tuleb see lennukisõit ja nad on korraga kõik väga kohal. Ja nii veider on ka mõelda, et kui mina Tallinnas/Tartus jälle oma tavalise eluga maadlen, on nemad mõnda aega ikka veel siin, grillivad Aasee ääres, käivad mensas söömas, mängivad pokkerit ja joovad õlut, kohtuvad stammtischis. Idüll.

Nii ilmselt jääbki see aeg meelde - einena murul.

2008-06-17T04:56:00.002+03:00

Teil on juba tund aega päike kõrgel. Milline ebaõiglus, siin alles hakkab hahetama.

Aga ega ma seda koiduvalgust siin nii palju näinud polegi... ei kipu peod veerema aopunasse, või õigemini aosinisse... ei teagi, miks päiksetõus arvatakse olevat punane, on ju hoopis rohkem sinist, rohelist, kollast selles vaatemängus.

Ma lähen nüüd siiski magama. Homme tuleb vee nii mõnigi tähtis paberimajandus korda ajada. Ja köök ära koristada...

"Kohalik" kunstnik

2008-06-16T19:54:00.002+03:00

August Macke, "Modegeschäft", 1913

Kui Landesmuseum paneb omaenda kogudest August Macke näituse kokku, siis tuleb ju ikka minna ja see üle vaadata, mis sest, et ma viimasel ajal olen rohkem vanema maalikunsti lainel sõudnud. Kas ma seda juba rääkisin, et Brüsseli kunstimuuseumis olid keldris kõrvuti Dali "Augustinuse kannatused" ja Chirico üks maal ja ma jooksin neist lihtsalt mööda, sest pea oli ikka veel pilvedes ehk ülemiste korruste Dirk Boutsi ja Bruegheli ja muude väikeste iluduste juures? Ma mäletan, et millalgi eelmisel aastal - võib-olla oli see peale Sirje Helme loengut - mõtlesin, et moderne kunst on ju lausa ainuvõimalik..! Hehee. Vat, kuidas maitse muutub.

Aga Macke oli täitsa vahva, hoolimata sellest, et ma tema värvigammast suurt ei arva. Meenutas veidi sügisest Henn Roode näitust (või tegelikult peaks ju ütlema, et Henn Roode meenutab Macke't). "Modegeschäft'i" kõrvale võiks ju vabalt "Turu" asetada. Aga Roode värvigamma istub mulle rohkem. Huvitav oli see näitus selle poolest, et siuke provintsimuuseum nagu see siin Münsteris on, ei saa endale lubada mingit täit maalinäitust ja nii oli välja pandud ka palju hoopis ootamatuid asju, näiteks ristpistetehnikas pilt ja palju visandeid, kavandeid ja muud siukest kribu krabu, ehk isegi triviaalset. Maale oli tegelikult vähegi. Ent see tegi asja just huvitavamaks, sest andis palju täpsema pildi tema tegutsemistest. No ma ei kujutaks mingi suure uhke muuseumi esindusnäitusel ettegi, et pandaks välja nt kunstniku joonistatud restoranimenüü...

Peale selle peab ütlema, et pühapäeviti on Landesmuseum alati rahvast paksult täis. Järgmine pühapäev pean veel püsikogu ka üle vaatama, neil on seal mõned Cranachid ja hollandlased...

Heh, aga siis sattus mulle siin näppu selline film nagu Peter Greenaway "A Draughtsman's contract", mis jutustab seda sama lugu, millesse ma juba süüvinud olen : nimelt 17.sajand ja kunst ja ühiskond ja nii edasi. Hah, jääb vist tükiks ajaks mulle meelde kummitama, ja peaks veel üle vaatama teine kord, kuniks ma siin toas veel nende DVDde keskel elan.

Peale jalgpalli...

2008-06-15T00:22:00.002+03:00

Angelika Kauffmann (1741-1807), Šveitsi-Austria maalikunstnik

2008-06-15T00:08:00.002+03:00

Ainult kaks laupäeva ongi veel järgi jäänud. Tänase veetsin väga koduselt. Käisin vahepel küll ka poes ja raamatukogus, end õhtuti olen ma siin sellel nädalal väga tagasihoidlik olnud ja tugitoolis peesitades jalgpalli vaadanud. Ei, ma ei ole tegelikult eriline jalgpallifänn, aga see ikka veel veidi seesistuv haigus ja üleüldse halvad ilmad ei ole tekitanud eriti viitsimist ennast kodust välja ajada. No mis sa ikka seal Aasee ääres grillid või chillid, kui varbad külmetavad... jah, juuni.. juhuu!

Mõni päev tagasi oli mul hull paanika - et noh, aeg tiksub ja miskit peaks ikka veel siin ära tegema. Aga see on selline huvitav paanika, mis teisest küljest on hoopis laiskus ja suur igavus. Ma olen oma teemadega siin nii puntrasse kiskunud, et ei tea tõesti, kust otsast jätkata ja milline suund oleks kõige kasulikum. Peas vasardab ainult see teadmine: Tartus ja Tallinnas seda ja seda ja seda asja enam kätte ei saa. Jube küll, kui vähe meil seal tõesti olemas on. Kahju, kahju, ja siis teinekord teen enda jaoks jälle mingeid väga ootamatuid avastusi selles vallas. Ja tõepoolest, hetkel keerleb mu elu tõesti ainult raamatute ümber. Inimesi põle juba mitu päeva näinud! Oeh, ma loodan tõesti, et Peter homme õhtusöögi korraldab, sest peale selle, et ma hea meelega tema lõppematut loengukursust teemal "Austria" taas jälle oleksin nõus kuulama, teeb ta alati nii väga hästi süüa... mm... liha Zürichi moodi.

Astrid tuli peale nädalat aega jälle koju. Olen oma kaasüürilistega vahetanud täna sellised sõna: Morgen! Morgen! Hallo! Hallo! Hey!

Muideks Mütze suhtleb minuga, kuigi sõnatult, oluliselt rohkem...

2008-06-11T15:37:00.003+03:00

Jan Davidsz de Heem (1606-1684)

I don't know what to do with myself

Jube raske on kontsentreeruda. Nõiaring on umbes selline: ma olen liiga näljane, et õppima hakata, aga ma ole liiga nõrk, et endale süüa teha, ja ma pean õppima, selle asemel, et minna poodi endale süüa ostma. Nii ma siis istungi siin jube terve hommiku ja pärastlõuna oma toas, lugedes lehti ja inimeste blogisid ja mõeldes, et Tallinnas käivad inimesed palju stiilsemalt riides kui Münsteris. Jube intellektuaalsed tegevused kõik.

Please send me ... flowers.

Otsused, otsused: lugeda seda ühte raamatut, või teist?!

2008-06-10T19:07:00.003+03:00

Tuleb välja, et hoolimata politseist, mis tegeleb punase tulega teed ületavate linnakodanike tagaajamisega, on Münsteril ka oma palju tumedam pool...

Läksin üle tee Schleckerisse endale köharohtu ostma. Müüja tegi sõbraliku märkuse selle kohta, et ma näen väga haige välja ja on kurb, et just sellise ilmaga. Nõustun temaga 100 protsenti. Mul on täna isegi vee halvem olla kui eile. Millegipärast tuleb alati peale nohuperioodi kõba köhaperiood, mis ei lase magada ja teeb elu põrguks. Nojah. Aga siis rääkis see müüja veel midagi mingist mootorrattagängist ja siunas Münsteri politseid, et muidu on neid igal pool kümme tuhat, aga kui neid päriselt vaja on, siis pole neid kusagil. Kuna ma ei saanud tema mõnusalt segasest jutust rohkem aru, noogutas targalt, mõmisesin, et jah, kahjuks pole asjaga kursis ja läksin minema. Kuna Schlecker paratsetamooli ei müü, siis pidin veel linna apteeki minema.

Kui üle Hindenburgplatzi sõitsin, tabasin aga, et midagi on toimumas. Kuulsin koeri haukumas ja esimese asjana torkas pähe, et äkki seal korraldatakse koertevõistlust. Aga... no koertevõistlusel vist ei hoita koeri maasturite peale hiiglaslikes puurides. Palju musti mehi - siis mõtlesin, et oot, mootorrattad... mingi gäng? Aga miks koertega?! Kui aga edasi sõitsin, avastasin, et koerad kuuluvad politseile nagu ka muu krempel. Rohemustad baretid, saksa märulipolitsei oli kohal. Mitte ainult koerad, vaid ka automaadid ja veekahurid. Terve Hindenburgplatzi maakohtu poolne ots oli neid täis. Ja siis ma taipasin, et see saab olla ainult seoses mingi kohtuprotsessiga, mida peetakse mootorratturite üle. Politsei ümberpiiratud aedikus istusidki suured paksud vanamehed üleni nahas ja neetides. Selge pilt. Isegi Imbissbude oli neile sinna üles sätitud.

Nüüd lugesin lehest, et tegemist oli Hells Angelsi ja Bandidose vahelise verise arveteklaarimisega mullu maikuus, kui Bandidosed ühe Hells Angeli oma päise päeva ajal maha lasksid. Need kaks tüüpi mõisteti siis täna eluks ajaks vangi. Münstersche Zeitungis olid mõned väga mõjusad pildid ka, aga ma ei saand neid siia laadida. Palju mootorrattureid, väga palju. Aga sellised asjad mõjuvad siin linnas tõeliselt erakordsena: omavahel vaenust pidavad mootorrattajõugud ja väikse armee suurune märulipolitsei ei lähe nagu kuidagi kokku muidu igapäevase idüllilise atmosfääriga. Nii et ärge te öelge, et Münster on igav linn...

Europealinn

2008-06-10T02:05:00.004+03:00

Ma olen haiglane, nii et peaks tegelikult ju magama minema ja peale selle mu silmad ka valutavad, aga mingi rahutus on sees ja hingata ka hästi ei saa, sest õhk ei käi läbi ja kohutavalt palav on ka, nii et ma istun veel natuke üleval ja kirjutan sellest, kuidas ma Brüsselis käisin.

Need viimased kaks reisi olid väga lühikese vahega, vaevalt olin ma Dresdeni tripist end välja puhanud, kui pidi juba Belgiasse põrutama. Eks võib-olla olla juba selle pärast ei saanud ma sellest käigust täit naudingut. Mitte et Dresden minus veel kuidagi sees istuks (nii nagu vahel mõne kohaga juhtub), kuid kogu see eelmise nädala reis oli lihtsalt niivõrd õnnestunud, et Brüsselisse minnes ei piisanud vaid taas-kord-teel-olemise võlust. Ja võib-olla rohkem kurvastas mind see, et sain kokkuvõtteks Brüsselit nii palju vähem tundma kui Dresdenit, olgugi, et mul oli Brüsselis palju rohkem aega. Sest tegelikult ju ei olnud ka.

Läksin ja tulin Mitfahrt'iga, ja see oli kõige meeldejäävam autotäis, mis mul siiani olnud on (isegi hääletades ei satu siukeste tüüpide peale). Juht oli venelane, saksa nimega küll, ent ainult 6 aastat Saksamaal elanud. Ja selline eriti meeldejääv tüüp: temas oli midagi hämmastavalt peetersuurelikku. Eht ehe vene tüüp, vägilasekasvu, meeldivad ümara näoga ja tõesti Peetrile sarnaste näojoontega, kuigi Peetril kindlasti siukest juuksepahmakat polnud kui meie juhil. Selline sahmerdaja, aga väga sõbralik ja aus. Juhina täielik äpu, ses mõttes, et ta klammerdus oma GPS seadme külge ja keeldus järgimast reaalseid silte, kuigi robootiline naisterahvas (keda ta vist Svetlanaks kutsus) järjekindlalt udujuttu ajas. Algul arvasin, et ta on mingi mafioosnik või ärimees. Kena auto, aga kuidagi ootamatu suhtlusviis, liiga kahtlustäratavalt sõbralik ehk Saksamaa oludes. Kui ma teda Düsseldorfi jaamas ootasin, jäi ta esiteks pool tundi hiljaks ja oli siis valmis peale võtma neli reisijat. Tavaliselt võetakse ainult kolm. Selge ka miks: kui ikka kaks täismeest tagapingil istuvad, siis on isegi minusugusel väiksel naisterahval seal üsna kitsas. Need kaks täismeest olid muideks umbkeelsed (palun öelge, et nad ei olnud Aserbaidžaanist!!), nii nagu ei olnud sakslane (kuigi õnneks mitte umbkeelne!) ka ees pingil istuv jupats Tuneesia noormees, kes mulle esimese 30 sekundi puhul tegi ettepaneku, kas ma ei tahaks talle pärast Düsseldorfi külla tulla. Tjah. Visiitkaart vedeleb siiani kusagil. Oli üsna-üsna ebamugav sõit. Alguses oli liiga palav, pärast Belgia piiri aga hakkasid kogunema pilved ja Brüsseli piirile jõudes oli selge, et head nahka sellest käigust ei tule.

Pilvelõhkujad oli mattunud uttu. Hullem oli aga see, et mul oli juba hommikul tõustes väike külmetusepoiss nahavahel, lolli peaga olin ma aga Dresdeni sõidu vigadest õppida püüdes soojad riided koju jätnud. Münsteris oli ju soe. Seal aga 14 kraadi ja pidev seenevihm.

Katriniga sain kokku Gare du Nordis. Pole teda veebruari lõpust saati näinud. Tahtsime juba millalgi varem Brüsselis kokku saada, kuid tookord see ei klappinud ja nüüd maandus kohtumine sellele õnnetule vihmasele nädalavahetusele. Ehkki nagu ma aru sain (ja see oli vist ainus asi, mida ma Brüsseli kui linna kohta õppisin), on seal alati vihmane, nii et kõik euroinstitutsioonide inimesed varmalt tööd saaks teha (või käis see nüüd vastupidi?). Marssisime AEGEE majja. Kuna Katrin on meil seal suur boss, siis oli meile kindlustatud ööbimiskoht. Heh, väga äge maja, siuke vana ja mitmetasandiline, ilusa ehkki räämas vannitoaga ja aiaga tagahoovis. Tõeline boheemlaslik tudengikodu. Või mis tudengikodu, tegemist on täisvereliste lobistidega, kes seal pesitsevad! Aga elu ei vaibu seal vist iial. Sellel nädalavahetusel olid külas nt AEGEE-Enschede inimesed, kes kaks päeva muud ei teinud kui sõid ja jõid ja joomamänge mängisid.

Vaatamata vastikule ilmale tuuritasime reedel siiski vapralt linna peal. Mina ei ole ju seda paika näinud erinevalt Katrinist, kel on sinnakanti iga natukese aja tagant asja. See vist seadis ka omad piirid. Ma olen tihti täheldanud, et inimesed, kes on juba mingeid paiku näinud või neid koguni tunnevad, ei ole eriti entusiastlikud ekskursandid. Ilus linn on, eriti meeldis mulle vanalinna keskvälja oma kaunite renessanssfassaadidega. Ja kuningalossi ümbrus on ka kena. Mingi huvitav segu Pariisist ja Amsterdamist, kuigi ta ei ole tegelikult kummagagi sarnane. Ilusam kui Pariis ja suurejoonelisem kui Amsterdam. Jah, nii võib vast öelda küll. Ent mingit päris oma olemust ma ei avastanudki. Uus ja vana on kohati liiga vägivaldselt kokku viidud, see häiris mind vast enim.

Ei teagi tegelikult, kas sain linnast täis pildi, sest uitasime ringi, aga mingit süsteemi meil sealjuures ei olnud. Kui aus olla, siis ma ei teadnud Brüsselist varem mitte midagi. Olin ainult Atomiumist kuulnud, ent seda ma lõppeks ei näinudki. Kujutasin ette, et tegemist on hoopis koledama linnaga, sest 2006 aastal heitsin korra pilgu peale Gare du Nordi uste vahelt ja siinsed belglased kehitasid Brüsseli peale ka õlgu. Ent see, mis ma nägin, väärib kindlasti veel avastamist.

Uitasime linnas, jõime kohvi ja vahtisime ilusaid ja kalleid asju vaateakendel. Ühe sellise akna pealt avastasin ma oma rõõmuks ka kaks tassi Angelika Kauffmanni motiividega, mis Kadriorus seinal ripuvad. Heh, vat siis. Kahjuks oli pood kinni, nii et ma ei saanud minna ja küsida, mis aegsed need tassid olid. Võimalik ju ka, et 18.sajand.

Õhtul käisime CD maja nurga taga pastat söömas ja Katrin oli mu peale kuri, et ma ei hinda itaalia köögi pastakeetmise viisi. "Ainult sakslased keedavad nii, et makaronid jäävad vastu seina visates seina peale kinni!" Mnjaa, mis teha, kui ma juba saksa (ja eesti) kööginippidega ära olen harjunud. Toit oli siiski maitsev, peab ütlema.

Ma jäin aga selle vihma ja külma peale järjest haigemaks, nii et õhtuks polnud mul üldse mingit seltskondlikku tuju. Katrin ja Laure (AEGEE president) rääkisid muudkui AEGEE siseasjadest - mis põhimõtteliselt oli ainult inimeste tagarääkimine, olgu selleks siis töö- või eraelulised aspektid. See oli siis minu esimene kogemus organisatsiooniga pärast AEGEEga liitumist: It's all about human relationes. Ei tekitanud küll erilist motivatsiooni aktiivseks liikmeks hakata. Mina vajusin lõpuks peale paari veiniklaasi tuppa magama, nemad läksid aga kööki, kus Enschede inimesed pidu pidasid. Alles kella kuue paiku hommikul jäi maja lõpuks vaikseks.

Öö oli kohutav. Haigena ei saa ma tavaliselt üldse hästi magada. Hommikupoole suikusin siiski lõpuks ja kuna Katrin tuli ka alles kella seitsme paiku tuppa, siis magasime kohutavalt kaua. Saime alles kell veerand kahe paiku päeval üles. Katastroofiline. Ma olin väga hapu selle peale, sest eelmisel ühtul olime teinud plaane Antwerpenisse minekuks. Kui kell kaks alles üles tõusta, ei ole väga suurt mõtet enam teise linna sõita. Katrin siiski käis peale, et lähme. Ja kuidagi suutis ta mu siiski sisse rääkida. Ilm ei olnud paranenud, ehkki oli veidi soojem ja ei sadanud enam. Antwerpen ei ole õnneks kaugel ja Belgias on rongipilet ka väga inimliku hinnaga. Jõudsime kella kolme paiku kohale. Heh, laupäevad on vist igal pool kõige massirohkemad. Palju-palju rahvast, palju poode, palju šikke marke. Kui Antwerpen ei ole väga suur, olid seal kõik kallid brändid esindatud. Kui ma olen kunagi miljardärist ajaloolane, siis lähen Antwerpenisse poodlema: kenad poed ja ajaloolised majad - mida hing võiks veel ihaldada?! Ei, tegelikult nii ilus see linn ka ei olnud. Flaami renessanss on küll väga ilus, aga kuidagi häirib see, et see on tänavapildis katkestatud muudkui mingite rõvedate 70ndate fassaadide poolt. See ei loo ju mingit Stimmungit! Mul oli ka üks missioon - tahtsin näha Marten de Vosi "Kaana pulma" (jällegi seoses Kadrioru koguga), mis pidi olema Maarja kirikus - vähemalt nii ma muudkui jube targalt eelmine suvi lossis jutustasin. Maarja kirik on aga hoops täpsemalt Antwerpeni toomkirik, mis pühendatud Neitsi Maarjale. See aga ei seisnud üldsegi niiviisi kaardi peal. Huvitav on jah see, et hollandi ja saksa keeles öeldakse Maarja kohta enamasti hoopis Meie Proua. Frauenkirche või Liebfrauen vms. Kes ei tea, ei pruugigi leida. Me lõpuks leidsime, aga kirik oli selleks ajaks juba külastamiseks suletud. Pagana unekotid! Sain ainult postkaardi osta, aga maal ise jäigi nägemata.
Antwerpenist ma ka mingit sotti ei saanud. Kenad majad, aga mitte kena linn. Kole ka muidugi ei ole, aga mind ei võlunud. Ehk oleks pidanud ikkagi Genti sõitma, nagu mu siinsed belglased soovitasid.

Õhtul tegid Enschede tüübid aias süüa, ent mina olin niivõrd haige ikkagi, et midagi ei läinud suurt alla. Jah, nüüd ma muidugi unistan sellest lihakotletist, mille ma siis ära põlgasin. Mul ei ole hetkel kodus midagi süüa ja see kotlett oli tõesti hea. Damit. Hollandlastel ei olnud plaanis linna minna, niisiis läksime Katriniga kahekesi - otsima head Belgia õlut.

Toit on Belgias esmaklassiline. Hea šokolaad, head vahvlid, head õlled. Lisaks veel ... ahh, jälle kisub vesistamiseks - head merekarbid. Siirdusime ühte Brüsselisse kuulsaimasse turistikõrtsi nimega Deliirium, kus pidavat olema kõige suurem valik õllesid üleüldse. Isegi eesti õlut pidada sealt saama. Me muidugi ei läinud sinna eesti õlle pärast. Belgia õlu on ikka nämma. Eriti tumedad õlled on head, Westmalle ja Tournay, mida ma nüüd viimane kord mekkisin. Aga ärge küsige minult, kus see kõrts täpselt asub, sest see oli üks jube väike tänav vanalinnas, mida isegi Katrin pidi telefoniühenduses Hollandiga otsima. Aga küllap turistiinfo ikka teab.

Kui me CD majja tagasi jõudsime, mängisid tüübid parajasti köögis mingit "valetamisele" sarnast joomamängu. Et kui valesti arvad, pead õlut jooma. Tegime ka paar ringi kaasa, aga kõige kainematena ei pidanudki me jooma. (Peaaegu) kaine mõistus ikka võidab. Enschede seltskond oli selleks ajaks juba üsnagi pehme. Ühed lõugasid köögis, teised aias. Pärast hommikul kuulsime, et kella kuue paiku oli naabrite poolt üle aia lennutatud üks tool, mis väidetavalt otse lõkkesse kukkus, nii et nad selle ära põletasid. Ei tea, aga just sel hetkel, kui me järgmisel päeval Katriniga lahkuma valmistusime, tuli ukse taha üks härrasmees, kes palus et "aias olevad inimesed tuleksid ja vabandaksid mu naise ees." Tõepoolest ei tahaks siukses majas elada, ehkki omamoodi oleks see päris põnev: ajada mingit poolpoliitilist asja, elada kommuunielu Brüsselis ja üritada maailma parandada.

Pühapäeval läks ilm hoopis ilusaks ja siis oli lausa mõnus linna peal jalutada. Oleks tahtnud veel veidi olla. Veetsime oma pärastlõuna Brüsselise kaunite kunstide muuseumis. Neil on tõesti äge kogu. Palju keskaega. Brueghel'eid ka mõnevõrra. Ja olen avastanud, et Rubens mulle üldse ei meeldi. Peale selle oli väikseks avastuseks veel Mehis Heinsaare "Artur Sandmanni" kaanelt tuttav antropomorfne maastik. Heh, äge oli. Ma olen siin viimaste aegadega hoopis rohkem vanemat maalikunsti hindama hakanud. Keldris oli neil veel ka väga äge kogu uuemat aega, aga peale neid kauneid keskaegseid tahvleid ei suutnud ma üldse keskenduda nendele Chagallidele ja Magritte'idele, mis seal vastu vahtisid. Jooksin sõna otseses mõttes need saalid läbi. Aega ka ei olnud enam palju, sest ärasõit juba ootas. Oma kunstivaimustust saan nüüd veel rahuldada vaid siin Landesmuseumis ja Berliinis Gemäldegalerie's enne lendu, siis saabki see Eurotrip läbi ja peab mõneks ajaks koduste kogudega rahulduma.

Tagasi sõitsin taas selle vene vägilasega. Tuli välja, et ta on hoopis pianist! Väga põnev seltskond oli üldsegi: tagapingil istusid nüüd hoopis väiksemad latiinomehed-tantsuüliõpilased. Nood rääkisid ainult inglise keeles. Kambas oli siiski ka üks sakslane, kes oli vist poolprofessionaalne muusikafotograaf. Tal oli fotoaparaat ja rulluisud. Kõlab põnevalt, aga tegelikult ei ole. Härra pianistiga sai ta kohe jutu peale, sest nad mõlemad tundsid huvi klassikalise muusika vastu. Ent sakslasel oli veel teinegi huvi: tal oli nimelt Krasnojarskis pruut Jelena (keda ta muidugi kordagi Jelenaks, vaid ikka ainult Helenaks nimetas), mingi sportlane. Sellest ta siis muudkui jahvatas seal: et on ikka andekas naine, õppis kolme kuuga saksa keele ära ja tahab Saksamaale elama tulla, mis ei ole muidugi lihtne asi ette võtta. Heh, ma olen kindel, et see naine ajab ainult kodakondsust taga, sest see tüüp oli tõeliselt tüütu ja väga üleolev. Kuna me mõlemad suundusime Münsterisse, venelane pani meid aga Dortmundis maha - vadrates sinna juurde kogu aeg, et nüüd on mul ikka isiklik ihukaitsja, kes mind õrna neiukest turvab, aargh!!! - siis pidin temaga veel tükk aega selles hirmaeglased Dortmund-Münsteri rongis veetma. Ta rääkis pea terve aja ainult oma rulluisuiskudest! Kui ta just oma vene pruudist ei rääkinud. Või spordist. Kui ütlesin, et olen Eestist, siis huvitas teda muidugi ainult see, kuidas meil venelastega olukord on (peab ütlema, et mainekujunduse alal on meil veel väga suur tükk tööd teha, sest kui keegi üldse midagi Eestist teab, siis ainult seda, et venelastega on keeruline). Lisaks sellele oli ta kuidagi veidralt patroniseeriva hoiakuga. Pärast hakkasin mõtlema, et ma nägin eile vist tõeliselt hunnik õnnetust välja oma pideva köhimise ja nohimisega, ehk siis selle pärast. Kui ma ütlesin, et mul ei olnud sooje riideid kaasas, irvitas ta, et ju ma panin raha kõik šokolaadi peale hakkama. No palun: ma ei ole loll, erinevalt temast ma lihtsalt tean, et 20€ eest jopesid ei müüda!

Kui peaks tulema kunagi vajadus Euroinstitutsioonidesse tööle minna, siis Brüssel pole üldse kõige halvem koht, kus elada, arvan ma. Kui elusate ponidega karussel välja arvata, siis täitsa inimlik paik.

Otse sündmuskohalt

2008-06-09T01:16:00.002+03:00

Ega telekat pole selle jaoks vajagi, et teada, et Saksamaa tänase mängu võitis. Düsseldorfi kandis olid tänavad tühjad ja mingil hetkel kostus võimalus juubeldamine. Veidi hiljem saabusime just Dortmundist tagasi koju, kui mäng parajasti lõppes ja raudteejaamas maha astudes oli kõik kohe selge. Hafenis on meil see public viewing, eks nad siis kõik olid parasjagu sealt jaama saabunud, et ööbussidega koju vurada. Must, punane, kollane, lipukesed autodel, kõvasti karjuvad purjus mehed ja signaalitamine. Järgnevate nädalate rutiin. Kui kõvale algusele järgneb ka kõva lõpp, siis olen ma küll enese peale väga kuri, et just finaalmängu ajaks endale lennupileti ostsin. Mängu küll näen, aga Stimmung pole enam sugugi see...

Elbflorenz

2008-06-03T11:26:00.004+03:00

nii teda nimetatakse, Elbflorenz. Elbe Firenze, ja neil on õigus, sest Dresdeni siluett Elbe teiselt kaldalt vaadatuna on tõepoolest hurmav oma itaalia arhitektide ehitatud barokktornidega, Frauenkirche majesteetlik kuppel meenutab vägagi Firenze toomkirikut, ent ta on nii puhas ja valge, nagu ükski teine barokne kirik tänapäeval olla ei saa. Kahjulik keskkond ei ole veel tema valget pinda mustaks söövitanud. Frauenkirche on nimelt ehitatud aastatel 1993-2005. Aastakümneid oli Neumarktil tühjus, ainult rohi ja lehmad, ja Frauenkirche koha peal lebas hiiglaslik hunnik kokkukukkunud kiriku kive. Kuni viimaks vabaduse saabudes Dresdeni endist hiilgust taastama hakati. Nüüd ei tunneks nii mõnigi inimene seda kohta enam ära, sest seal, kus veel mõni aeg tagasi oli aas, on nüüd rida uhkeid baroklike joontega maju. Ent kui Canaletto tuleks uuesti Dresdenisse maalima, siis ta ei paneks ehk midagi tähele, sest kesklinna ülesehitustööd kopeerivad paljuski tema kunagisi töid.

Tehke mis tahate, aga siinkohal ma küll postmodernist ei ole ja jutt selle koha pealt, et iga restaureerimine hävitab restaureeritava tegelikku väärtust ja kogu kahju ja häving peaks kuidagi erilisest silma kargama, on minu arvates jama. Eile me just arutasime Carolyniga - tema rääkis oma reisist Dresdenisse ja ütles, et neile jutustati seal väga detailselt Dresdeni pommitamisest. Ja peaaegu vist ainult pommitamisest. Meile räägiti aga Saksi kuurvürstidest ja August Tugevast, kes on Dresdenile andnud tema tuntud näo. Ja mis siis lõppeks on olulisem ühe linna eneseteadvuses? Üks hetk veebruaris 1945, kui kogu ilu põrmu varises - või aastasajad, kus seda ilu üles ehitati ja sellest ilust inpiratsiooni saadi?

Ilmad olid superilusad. Palav, isegi lämmatav, ja äikest oleme siin ka näinud, nii Dresdenis kui nüüd Münsteris. Esimene päev, reede, möödus meil paraku suures osas bussis istudes, alla 600 kilomeetri läbimiseks kulus meil rohkem kui 10 tundi! Jube sõit, seda enam, et enamus rahvast oli eelmisel õhtul üsna pikalt väljas olnud, mina kaasa arvatud, sest tähistasime Jensi lahkumist kaugele maale. Õnneks oli meil vähemalt Klimaanlage ja päike ei paistnud kogu aeg lagipähe. Kui kohale jõudsime, oli juba õhtupoolik. Oijaa, oli see alles ilus õhtu. Päike oli juba parasjagu madalal, nii et keskpäevane plass valgus oli asendunud kuldse sooja õhtuvalgusega, mis eriliselt kaunilt joonistas välja kõigi neid toredaid vigureid torne ja fassaade Dresdeni kesklinnas. Seal on ju kõik iludused ühes kampas koos: Zwinger, kuurvürstide loss, Hofkirche, Frauenkirche, Semperoper. Ja kuigi vahetult kesklinnast väljaspool laiub sovjetliku arhitektuuri karm lagedus, võib Teatri väljakul nautida hoopis elegantsemat atmosfääri. Mul oli millegipärast kogu aeg tunne, et ma olen välismaale sattunud ja et see pole enam Saksamaa. Võib-olla selle pärast, et Peter jutustas kõrval kogu aeg lugusid Viinist...

Kesklinna on aga õhtuti hämmastavalt vaikne ja kogu melu ja elu toimub üle jõe Neustadtis, kus on kobaras koos kõrtse ja restorane, kuigi nende palavate ilmadega pidutses enamus rahvast lihtsalt tänaval. Oma graffitiga kaetud seinte ja märkimisväärse alternatiivrahva konsentratsiooniga meenutas see pigem Berliini. Aga keel jälle kaldub tugevalt lõunapoole. Ja ei mingit preisiliku korda - kõik jalutasid punase tulega üle tee, asi, millest Münsteris unistadagi ei tasu. Jah, eks see on tõsi, et Münsteris ootavad inimesed isegi siis rohelist tuld, kui kell on kaks öösel ja mitte ühtegi autot ei ole silmapiiril. Leidsime endale esimesel õhtul kena väikse restorani nimega "Planwirtschaft" - plaanimajandus. Väga kihvt, kui inimesed oma äridega vaeva näevad - kallis ei olnud, toit oli hea, teenindus super (ja ekstra tasub mainida, et tualetid olid lahkes inimlikkuses varustatud ka näiteks juukseželeede ja deodorantidega). Kuna olime hullult väsinud, siis see õhtu suureks pummeldamiseks ei läinud. Aga etteruttavalt ütlen, et ka järgmisel õhtul läksime suht vara koju ja tegelikku Dresdeni ööelu ma väga ei näinudki, sest selleks ajaks olin ma juba inimestest natuke liiga väsinud, et innustuda nende jätkuvast seltskonnast.

Järgmisel päeval oli ette nähtud tihe plaan. Alustasime omal käel hommikul kõigepealt Frauenkirchest, käisime sees ja ronisime ka torni. Sees näeb see helesinine ja roosa rokokoolik toredus muidugi veidi kitš välja - sest ta on lihtsalt nii uus! Aga palju ikka õnnestub barokiajastu arhitektuuri näha sellisel kujul, mille eest absolutistlikud valitsejad olid nõus tohutuid summasid välja käima! Ronisime ka torni, et heita pilk Dresdeni panoraamile. Jube kõrge ja jube ilus.
Siis jätkus meie programm Brühli terrassi aluse kindlustuse külastamisega. Teine valik oleks olnud varakambri külastamine lossis, aga et ma olin päev varem lugenud sellest, kuidas Tallinna linnamuuseum tahab mingit peent muuseum luua vastleitud kindlustuskäikudesse, siis mõtlesin, et vaataks üle, kuidas see Dresdenis kavandatud on. Tjah, koht ise oli hämmastavalt igav - selles mõttes, et ega seal midagi vaadata ei olnud. Aga audiogiidiga ringi jalutades said asjad veidi selgemaks - kuigi ka mitte väga. Kogu seda asja on seal nii palju ümber ehitatud, et praeguses situatsioonis on väga raske nähtava põhjal ette kujutada, mismoodi siis kogu see kindlustus toimis. Et kui sul on pikk käik, mille põhjas on võlvitaolised asjad, siis on üsna raske aru saada, et samas kohas oli kunagi linna viiv sild...jajahh, ärge parem küsige.
Pärast lõunat läksime Peteri ja Vitaliga Zwingerisse vanu meistreid vaatama. Vitali oli seal tegelikult juba käinud, sest kui meil novembris Berliini ekskursioon oli, otsustas tema, et nii läheale ta Dresdenile enam tükil ajal ei satu ja sõitis päevaks Dresdenisse. Siis ta muidugi veel ei teadnud, et kevadine ekskursioon otse Elbe äärde suundub.
Zwingeri kunstikollektsioon oli väga huvitav, eelkõige selle pärast, et seal on ka esindatud need kunstnikud, keda Kadriorus leidagi võib. Meil Kadriorus on need kunstnikud ainult ühe-kahe tööga esindatud, Dresdenis sai natuke rohkem näha: Angelica Kaufmann, Bernardo Strozzi, Annibale Caracci, Anton Graff. Peale selle veel ka palju Rembrandti. Ja alles sellel reisil hakkasin mõtlema, et Rembrandti tööd on oma aja kohta ikka tõepoolest hämmastavad! Kui kõrvutada neid selle aja keskmiste portreedega, mis on ikka veel hämmastavalt lamedad, plakatlikud, siis Rembrandt seal kõrval tundub lihtsalt fantastiliselt oskuslikud reaalne. Dresdenis on seina peal ka maailmakuulsad magusad inglid, mis on koha leidnud tassidel, kottidel, kaartidel jne - kuigi ilmselt vähesed teavad, et need on osad hoopis suuremast ja tähtsamast meistriteosest, nimelt Raffaeli Sixtuse Madonnast.

Käisime muuseumi läbi, see oli õnneks üsna läbitava suurusega. Ja siis sai kell nii palju, et me mõtlesime, et oleks aeg minna ooperimaja piletisappa. Semperoper on üsna kuulus ja Peter käis välja idee, et võiks ju proovida, kas tund enne etenduse algust saaks veel pileteid. Kassast öeldi päeval, et kui pool tundi enne kassa avamist kohale tulla, siis ehk on võimalus. Läksimegi siis sappa. Ja täitsa õige nõuanne - saime esimese koha järjekorras, aga koha hakkas valguma kohale rahvast, kes lootsid ka pileteid saada. Laval oli "Võluflööt", popp tükk ju ka. Ootasime oma aja ära ja saimegi esimesena kassa juurde, kuid siis öeldi, et on ainult viimased seisukohad jäänud. Kuna olime selleks ajaks terve päeva ainult püstijalu olnud, tundus 3 tundi ooperit viienda rõdu tagumistest ridadest natuke liiga suure väljakutsena ja me pöördusime veidi pettunult tagasi. Nojaa. So ist das Leben. Aga Peter ei väsinud jutustamast sellest, kuidas Viinis saab tudeng 4 euro eest riiklikus ooperis tund aega enne etenduse algust veel pileti soetada. Nii et kes Viini satub: minge kindlasti ooperisse, on odavam kui Eestis ja kindlasti kvaliteetsem. Kui Staatsoperis kohti pole, siis Volksoperis kindlasti on.

Tagasiteel hostelisse jäime aga vihma kätte. Suurema vihma eest pagesime küll Karstadti kaitsvasse varju, nii et sõrmejämedused raheterad, mida taevast langema hakkas, meid õnneks ei tabanud. Vihm siiski järgi ei jäänud, nii et saime ikkagi üsna hea sahmaka kaela. Aga Dresdenis sadas vähem, kui Münsteris, kus reedel olla olnud niisugune vihm, et poole tunni jooksul ujutati kõik keldrid üle. Me õnneks sellest küll pääsesime ja meie kelder ei ole hull. Või koristasid nad selle nädalavahetusel juba ära?!

Õhtul tahtsime välja minna, aga kogu seda lõbu varjutas veidi see grupireisidega kaasas käiv jant, et igaühe järgi peab kogu aeg ootama, igaühel on oma soovid õhtusöögiks ja kunagi ei suudeta leida kõigile sobivat lahendust. Lisaks sellele olin ma juba väsinud ja inimesed käisid mulle veidi närvidele. Nii läks mul tuju täiesti ära ja ma lihtsalt vedasin ennast kaasa, kuhu iganes meie seltskond läks (või pigem, kus iganes meie seltskond seisis). Maandusime mingis veidras hipiurkas nimega FlowerPower, mis meenutas natuke Zavoodi, aga oli tunduvalt suurem ja tuntavalt vasakpoolsem. Tundus, et see on koht, kus õige pidu algab ka alles kella kahest öösel. Nii kaua ma aga vastu ei pidanud ja trotsides oma halba tuju, soostusin Peteriga koos koju kõmpima. Sest ma ei suutnud enam lõpuks eriti hästi välja kannatada, kuidas ta kogu aeg oma jutte alustas: Das ist aber komisch, weil bei uns in Österreich... ja mulle tundub, et nii palju stereotüüpseid nalju pole ma ka veel tema suust kuulnud. Jajahh, selline see meie tulevane katoliiklik hingehoidja kord juba on.

Pühapäeval startisime väga vara, nii et Dresdenit rohkem ei näinudki. Suundusime Schloss Mortizburgi, mis on Saksi kuurvürstide jahiloss. Suur ja kaunis, keset tiiki, nelja suure nurgatorniga, sisaldab ta suurimat kogu barokseid nahktapeete. Lisaks veel palju põdra ja hirvesarvi ja muid toredaid asju. Ilus oli seal küll, ja ekskursioon oli ka väga huvitav, vähemalt mulle. Ent ilmselt mitte kõigile ei lähe kunst ja ajalugu peale, sest pärast kuuldus ikka ühe ja teise suust ironiseerivaid märkusi. Mis paneb mind mõtlema, et ma ei tahaks kunagi ühelegi tudengigrupile ekskursiooni teha, sest ilmselgelt on seal ehk 10% inimesi, kes päriselt ka kuulavad ja huvituvad. Penskaritega on ikka palju lihtsam.

Ja siis hakkaski tagasisõit. Läks palju kiiremini, polnud nii palav ja vaevarikas, kuigi mul käis terve aeg pea ringi, sest lõunasöök jäi meil ju niiviisi vahele. Olin päris õnnelik, et see nii kiiresti läks, sest kuidagi hakkas see virrvarr ja inimesed lõpuks vastu. Kuigi koju ma veel ei läinud, sest Cecilia pidas ärasaatmisgrilli Aasee ääres. Suundusime Peteri ja Vitaliga sinna, ehkki erilist eluvaimu mul sees enam ei olnud. Cecilia on väga kena inimene ja ta elab seda väga üle, et ta Münsterist ära peab minema, sest tal on ilmselt väga palju saksa sõpru siin kogunenud. Ja kuna mina olen järgmine, kes minema sõidab - teised jäävad vähemalt juuli keskpaigani - siis küsitakse mult pidevalt, et kuidas mul ikka läheb jne. Aga hetkel mul küll veel mingeid erilisi tundeid ärasõidu kohapealt pole. Viimane nädal on tegelikult nii pikk ja tegus olnud, et pole jäänud aega väga mõtteid sel teemal mõlgutada, kuigi aega on veel väga vähe järgi.

Jah, selline oli siis minu kevadekskursioon Dresdenisse. Tõeliselt kaunis linn ja kuna ilmad olid väga ilusad, jääb ta ilmselt mulle veel kaunimana meelde. Peale selle tekitas see ootamatult suur kultuuridoos nüüd veel suurema vajaduse kõrge kultuuri järgi. Eile sõitsin Landesmuseumist mööda ja mõtlesin pingsalt, et oleks mul vaba hetk, lipsaks kohe sinna. Aga täna enam hästi ei jõua (Laura&Co oli külas teed joomas) ja üldse peaks see nädal kaotatud aega tasa tegema. Kuigi kaks päeva... jah, ega ei saa midagi tehtud küll.

Intensiivsed ajad

2008-06-02T01:51:00.002+03:00

Täna vaatasin seda poola poissi tema uue saksa tüdrukuga kenasti käsikäes istumas ja taipasin, et see oli alles eelmine reede, kui nad koos Janno grillil olid ja ütlesid, et tutvusid samal päeval. Viimane nädal on olnud jõle pikk. Algas see kõik sellest, et Janno tuli külla, ja vaevalt olin ma kosunud sellest, et ta ära läks, kui tuli juba Dresdenisse sõit. Vahepeale mahtus veel Taiwanisse suunduva Jensi ärasaatmispidu kanali ääres, ja nüüd Dresdenist naasnuna maandusime otsa Cecilia ärasaatmispeole. Ja kus on äraminejaid, seal on ka tagasitulijaid ja nii on Laura meil see nädalavahetus külas ning homme toimub taas mingi värk Aasee ääres. Kõmpisime Peteriga täna kodu poole ja vangutasime pead: tema arvas, et see oleks olnud nagu alles eile, kui me Janno, Endrico ja Vitaliga öösel tema külmkappi rüüstasime, nii et tal ei olnud hommikul üllatuslikult midagi suhu pista, mina arvasin jälle, et see oleks olnud justkui nädalate eest. Tõde on ilmselt kusagil vahepeal.

Ent head ööd. Ööd pole küll nii valged kui Tartus, aga see eest on nad lämmatavalt palavad.

2008-05-28T22:22:00.003+03:00

Jajahh, blogindus ja üleüldse dokumentalistikasse kalduvad väljendusvahendid on ühed riskantsed asjad. Kuna eile oli... khm... pidu jälle, siis olen ma terve tänase päeva niisama internetis ringi uimerdanud (ma käisin siiski ka arhiivis ja loengus ja raamatukogus, aga kodus lihtsalt suurt tööd ei viitsind hakata tegema) ja EPLi edetabelis püsib muudkui Kadri Kõusaare selgitav tekst oma debüütfilmi kohta. Ja kuna ma eile sattusin sealsamas lugema ka Kristina Davidjantsi artiklit filmitegijate eetilistest valikutest Eesti filmi lähiajaloos, siis hakkas see teema mind järjest rohkem huvitama ja nii ma siis kammisin siin läbi igasugu arvamuslehekülgi jne. Mu meelest see Kõusaare tänane tekst tõstatab hoopis muid küsimusi, kui see senine loomevabaduse piiramisega liputamine. Mu meelest ei ole siin tegu mingi vabadusepiiramisega, vaid tõesti üle laipade valmis tehtud filmiga ja nö egoprojektiga, kus hoopis küsimus eetikast ja vastutusest peaks seisma esiplaanil. Aga siin kaldun minagi juba ehk hinnagutesse, mida on riskante anda. Ehk siis ütleme, et kunsti ja eetika probleemide üle võiks arutleda pikemalt. Kui õiged küsimuseasetused leida, siis on ju isegi tervitatav, et ühe filmi valmimise protsess (aga mitte film kui kunstiline tervik ise!) tekitab diskussiooni, mille kaudu ühiskond võib läbi vaadata oma suhtumise üksikisiku vabadusse ja vastutusse. Mingi artikli kaudu tõmbus ka paralleel sellega, et Olavi Ruitlase blogi keelas kohus tema eksnaise nõudel ja kuidas Kivisildnik selle pihta karjuma pani, et vaikiv ajastu jne. Esiteks ajaloolasena ma ei kipuks üldse seda terminit "vaikiv ajastu" nii kergekäeliselt kasutama. Teiseks peaks ehk esitama küsimuse sedapidi: kas meil on mingi valitsev ideoloogia, mis käsib sulgeda solvava sisuga blogisid ja keelab filme, kus filmitegija ei ole suutnud hoiduda tungimast kellegi eraellu - või on see lihtsalt kaine mõistus, mis ütleb, et sõnavabadus ei vabasta enda sõnade (laiemalt tekstide) eest vastutamast?
Jajaah, nii vaadates võiks ma ju siin pikalt ja laialt jahvatada kõiksugu kenade välismaalastest sõprade elaelust ja isikuomadest, jagades omapoolseid hinnanguid paremale ja vasakule: sest kedagi ei ole ju lugemas ja solvumas! Kes see ikka eesti keelt tönkab neist... ja kodustel oleks põnevam lugeda, sest seks ja vägivald ju ikka müüb! Ent kus siis täpselt ikkagi läheb selle vastutuse piir, mida võib ja mida ei või. Mind paneb väga imestama, millise ükskõiksusega teinekord (mingid täiesti suvalised) blogijad (eestikeelsed) oma lehekülgedel enda ja teiste eraelu lugeja ette laovad. Teiste päevikuid on huvitav lugeda küll, aga päevik on ju isiklik asi ja seda saab enamasti lugeda ainult sajala! Blogi on aga sügavalt avalik asi. Pealegi peitub blogi-idees ka suurepärane võimalus olla päris autor, kes oma lugejat katarsise poole juhatab! Et siis argielu ilu jne. Vahel on ühel ja teisel pool lugeda väga ilusaid ja tõsiseid sissekandeid, nii vormi kui sisu poolest kauneid tõdemusi elu enese kohta. Selliseid võiks ju rohkem olla.

2008-05-24T18:15:00.002+03:00

Lugesin just EPL-ist lugu selle kohta, kui palju aega ja vaeva kulub selleks, et Mustamäelt rattaga kesklinna tööle sõita. 40 minutit ja eluohtlikkus ja peab veel duši alla ka minema, et saaks kenasti tööpäeva alata. Tjah. Võtsin GoogleMapsi lahti ja uurisin järgi, kui mitu kilomteetrit on meie majast Nõmmel Vabaduse väljakule - vahemaa, mida ma tavaliselt bussiga läbin. Tuleb välja, et 6,3 kilomeetrit, ei olegi ju väga palju. Kui ma nüüd võrdlen seda sellega, kui kaugel asub Handorf Münsteri kesklinnast, siis see on umbes 7,5 kilomeetrit. Handorfi sõiduks kulub mul veidi vähem kui tund aega, aga sõidukiirus on mõõdukas ja ülemäärast rassimist ette ei tule, kuigi teele jäävad mõned väga järsud sillad. Niisiis mõtlesin, et peaks igal juhul ka proovi tegema, kui kiiresti ja kui suure vaevaga sõidaks ma Tallinnas kodust linna. Mõni aeg tagasi oleks see olnud veel väga hulljulge ettevõtmine, kuna Järve kandis ei olnud seal mingit muud võimalust sõitmiseks kui 4-realine tee koos kihutavate autodega. Ent nüüd on seal isegi midagi rattateelaadset, nii et võib ju üritada. Muidugi mu meelest on täielik jama see, nagu peaks rattaga tööle minnes veel arvestama juurde pesemiseks kuluva aja. Kus ma siin Münsteris näen inimesi, kes ennast peale iga lühikest otsa pesema tõttavad? Üldiselt on nii, et rattasõit kulutab normaalsel tempol hulga vähem energiat kui kõndimine. Muidugi kui loota ülikiirele kohalejõudmisele ja hullult väntama kukkuda, siis jahh, aga see ongi rohkem sportlaste pärusmaa. Rahulikult vändates tuleb arvestada võib-olla pikema sõiduajaga, aga vähemalt jääb alles sõidu mõnu. Aga jah, seda ma küll ette ei kujuta, kuidas päästa oma ratast varastamisest. Tahaks õudsalt oma rattakese Eestisse kaaa võtta sellegi pärast, et sellel on üsna hea lukk, siuke metallivõru, mis on ratta küljes, kiiresti suletav ja kindlasti ei saa seda mingite suvaliste metallikääridega puruks nüsida. Aga kust saaks Eestis siukse lisavarustusega ratta?!
Teisalt - ma ei mõista, kuidas Tartus on võimalik rattaga ringi liikuda. Toomemägi jääb ju igale poole ette!!

Oi, mul tekkis nüüd suur rattasõidu isu. Lähen pesen nõud ära (ma olen praegu köögitoimkonnas) ja siis sõidan vaatan, mis Hafenfestil toimub.

Elagu internet

2008-05-22T21:50:00.003+03:00

Mul on interneti püsiühenduse suhtes olnud tihtipeale kahtluseid. Näiteks kui me Kartulisse kolisime, siis ma nõudsin valjuhäälselt, et me peame püsiühenduse sisse panema, kuigi Eneli oli vastu ja ütles, et saab hakkama ka koolis netti kasutades, sest suurt muuks seda vaja ju ei ole kui meilide kontrollimiseks, ei pea ju terve õhtut msn-is või orkutis või muudeks siuksetes kohtades istuma ja no-life'ima. Ma mõtlesin sellele uuesti nüüd, kui Münsterisse kolisin ja seisin vastamisi tõsiasjaga, et püsiühenduse sissepanek nõuab mult ühekordset 80 € investeeringut. Kaalusin päris tõsiselt, kas mitte minna seda teed, et end internetist võõrutada ja käiagi ainult linnas netis. Mõned inimesed on tõestanud, et saab ka nii, näiteks Anna. Aga maksin siiski selle hinna ära, kuigi asjal on ka oma tagasilööke olnud - näiteks jaanuar, kui ma pea kuu aega järjest kodus istusin ja ühelt teatavalt netilehelt (mis nüüd õnneks kinni pandi!) järjepanu filme vaatasin (rekord oli vist neli filmi õhtu jooksul!).

Hahaa, aga vahepealsel ajal olen leinud, et internet on ajaloolasele üks väga tänuväärne tööriist, eriti kui uurida 17.sajandi trükiseid. . Ühest küljest võib väga palju infot saada üksnes raamatukogude katalooge lehitsedes, leides juhuslikult ka netti ülespandud terveid raamatuid, nii et polegi vaja nt Wolfenbüttel'isse sõita. Aga uskumatu, millistele asjadele võib ikka vastuse leida, kui suvalisi märksõnu google'isse trükkida - ja sellega ma tänu just peaasjalikult tegelesingi, nii et silmad krõllis. Hullult äge, mul on täna siuke tunne, nagu ma oleks päriselt ka midagi ära teinud (tähendab, ma teen ikka muidu ka tööd, aga lõputute artiklite lugemine on hoopis teine tera). Kui ma oleks sunnitud mingitest bibliograafiatest neid võimatult segaseid viiteid üles otsima, siis ma ilmselt tegeleks veel esimese kirjega. Nii et jee, täna võib väikest töövõitu tähistada!

Vaatan siin parasjagu "You've got Mail"'i - see ju ka omamoodi püsiühenduse-teema arendus (kuigi film iseensest ei ole mingi nauding, kui Tom Hanks'ile loeb mingi suvaline saksa mees ilutsedes peale). Mulle käib jubedalt närvidele siin praegu lastav kohtinguportaali reklaam: So verliebt man sich heute! Tjah, paneb mõtlema, et loosung töö ja eraelu lahus on interneti kontekstis kuidagi keerukas lahendada...

Kuidas me eile Eurovisiooni vaatasime

2008-05-21T15:33:00.004+03:00

Tuleb välja, et Sean on suur Eurovisoonifänn. Heh, kes veel tänapäeval võtaks Eurovisiooni tõsiselt?! Aga leidub inimesi, näedsa. Asjal on siiski ka teine külg: Sean'i Eurovisiooni vaatamine on tema enda jutu järgi alati seotud ka teatava koguse alkoholiga, mida tuleb pruukida vastavate kohtade peal, näiteks kui lavale astub transvestiit, kui Kreeka annab Küprosele 12 punkti ja vastupidi, kui keegi üritab halvas prantsuse keeles rääkida jne. Ja kui nüüd asja niimoodi vaatama hakata, tuleb neid vastavaid joogikohti ikka jube palju. Kuna eile punkte ei antud, siis meil ei jäänd muud üle, kui tõsta klaasi ka sädelevate kleitide, kunstliku tuule ja udu, valestilauldud nootide, ilusate naiste ja poolpaljaste meeste ning muude siukste klišeede auks. Jajaa, ime siis, et täna pea veidi tuikab...
Kahju ainult, et Eesti edasi ei saanud. Ma ei saa küll aru, mis need tüübid EPLis muudkui aga sõna võtsid, et küll on alles häbi-häbi. Asi on ju nii ilmselge käkikeeramine kogu sellele Eurovisiooni kassikullahiilguse vankrile. Kivirähu artikkel mulle selles mõttes meeldis. Paraku jahh, seda käkki ilmselt sai siin kodus keerata, aga suurel laval jäi asi veidi ... mõistetamatuks. Mul õnnestus eile Leto Svet maha magada, sest mul oli enne saate algust veel trenn ja ma ei jõudnud teleka ette enne, kui Kreisiraadio oli juba ära laulnud. Kui lõpuks Seani juurde jõudsin ja küsisin, et kuidas siis Eesti laul oli kahh, tegi ta krimpsus nägu ja ei osanud ilmselt piisavalt diplomaatilist vastust paugupealt välja mõelda. Meie maitsed lähevad muidugi Eurovisiooni suhtes täiesti lahku, arvestades, et mulle näiteks meeldis eelmise aasta Ukraina laul palju rohkem (ikka hea tümakas! :D) kui võidulaul, mida ma isegi ei mäletanud, kuni Sean selle YouTube'ist üles otsis, öeldes, et see oli ilmselgelt (!) parim laul eelmise aasta võistlusel! Aga kas meil käib enam ammu võistlus parimate laulude peale? Heh. Nojaa, mina andsin igatahes patriotismist (ja selle pärast, et mul oli võimalus) hääle Eestile ja siis veel ka Soomele, sest mu meelest oli neil tõesti kõige normaalsem lugu. Sean jälle ajas vastu, et Soome sai edasi, sest talle langesid kõik nö anti-punktid. Tõlgendamise küsimus. Pärast otsisime üles möödunud aegade tõeliselt häid Eurolaule, mõnedki lood on tagantjärele kuulates täitsa kobedad ju.

Teisest küljest oli see rahvusliku maiguga õhtu juba ette määratud vist kuidagi suubuma üldisesse teemasse keeled-kultuurid-rahvad. Diivani peal istusid seal eile eestlane, venelane ja sakslane... (ja nuputasid, kuidas vangist välja saada)... lisaks veel inglane, flaam ja hollandlane. Sellel ei ole Eurovisooniga muidugi midagi pistmist, aga ma hakkasin mõtlema selle peale, kui kummaline on ikkagi see, et me Vitaliga siin Münsteris esindame täiesti eri riike ja rahvusi, mis sest, et oleme sündinud samas linnas, käinud samas ülikoolis... Eile näiteks oli Vitali selgelt Venemaa esindaja. Ja mitte ainult eile, vaid ka muudel aegadel, kui siin mingeid rahvuslikke näitajaid välja käia tuleb. Mein eigenes Land, jäi mulle eile kõrva, kui Dima Bilan koos selle iluuisutajaga lava peale ronis. Tjah. Ma ei oska tegelikult üldse seisukohta võtta, ma pean selleks mingi täiesti teise paradigma välja mõtlema, et asjast sotti saada. Huvitav on ka see, kuidas Vene teema alati peale läheb. Vitali saatus ja staatus huvitab siin iga inimest viis korda rohkem kui mingi väikeriik Eesti. Nii on. Huvitav on teisalt ka see, et kui vähe üldse Venemaad ja vene kultuuri siin tuntakse, nii et see mõjub ju ka eksootiliselt, eksole.

Niisiis läksin eile üsna segaste tunnetega koju. Sommerlicht, das ist Sommerlicht...

Skol!

2008-05-18T15:58:00.003+03:00

Peale nädalaajast toaspassimist sain lõpuks eile välja. Nihverdasin end siinsete Norra-fännide piduõhtule. Nimelt oli eile Norra rahvuspüha, mida siis siinsed skandinavistid väikse grilli-õhtuga tähistasid, ja kuna Robert õpetab neile veidi norra keelt ja oli kutsutud, siis vedas ta kamba tuttavaid endaga kaasa. Kui me raudteejaamas Eirini ootasime, naeris Baris: ma olen türklane, kes hoiab Saksamaal Norra lippu käes. Nojah, nii meil on siin nende rahvustega. Vihma sadas, mitte küll palju, aga ikkagi üsna ebameeldivalt. Mõtlesin, et ongi nii nagu Norras, aga Robert sai pahaseks ja ütles, et Bergenis olla olnud 18 kraadi ja ilus ilm. Ju siis oli päike ikka sinna tellitud, kus enamus norrakaid pidutsemas. Meie väikses seltskonnas olid aga huvitaval kombel ülekaalukalt metal-inimesed, must värv ja lehvivad juuksed domineerisid igatahes tuntavalt. Mnjah, kui kaks kolmandikku norralastest Münsteris on metal fännid, siis mida see ütleb nende kohta? Ja ilmselgelt tõmbab see viikingiimidž ligi norra muusikapärandi austajaid, sest ka skandinavstide seas leidus seal märkimisväärselt palju pikajuukselisi noormehi ja neide, kes kandsid igasugu nurgeliste logodega musti pusasid.

Kui kohale jõudsime, tekkis mul kohe küsimus: kas see tudengikorter??? Välisuksest sisse astudes hakkas esimese asjana silma uhke seinatäis raamatuid. Lakitud põrandad, kõrged laed, köök sama suur kui minu tuba (või suuremgi), portselan ja veiniklaasid, lisaks uhke rõdu, kust avanes väga kena vaade majadevahelisse intiimsesse aeda. Aga minu rahustuseks ei olnud siiski tegu tudengikorteriga; võõrustajaks oli hoopis üks skandinavistika õppejõududest, kes pidi olema ruuniekspert. Eks sellest siis ka WC uksel rippuv silt, mis oli paralleelselt kirjutatud norra keeles nii ladina tähtede kui ruunidega. Appike, kas see ei lange juba nagu liigsesse klišeelikusse? Ent teisel pool WC seina rippus seinal näiteks üks Miró repro, mis pani mõtlema, et korteriomanik on üsna mitmekülgsete huvidega. Tegelikult see pidu mulle alguses üldse ei meeldinud, kõik tegelesid kuidagi omi asjadega ja täiesti võõrana oli seal uhke köögi nurgas kuidagi naljakas kõõluda, ühist grillimist ei olnud, igaüks pidi ise endale oma kaasavõetud värke praadima ja ma ei julgend isegi oma kaasatoodud veini kotist välja võtta, sest see oli muud lauapealset kraami vaadates kuidagi ilmselgelt liiga labane mark. Kui oled arvestanud, et lähed mingile suvalisele tudengiläbule ja maandud selle asemel härrasmehe korteris, kus papptaldrikute asemel süüakse portselantaldrikutelt, siis see paneb mõtlema, et oleks eelhäälestuse kuidagi teistpidi lahendama pidanud.

Kuid tegelikult on see ebamugavustunne lihtsalt quatsch. Mulle tegelikult väga meeldib selline veidi kõrgendatud olek, tuleb lihtsalt üle saada sellest tundest, et õppejõudude kohalolek tähendab midagi ebamugavat. Ja mingil hetkel, kui ma nõrka naist mängides lõpuks suutsin endale tellida pudeliavaja ja veiniklaasi (atribuudid, mida ma esimesel vaatlusel köögist ei leidnud), istusime rõdule maha ja mulle tulid meelde see üks koosistumine eelmise aasta Maailmafilmi järel, kui me Eva Toulouzi juures häid asju mekkisime ja head veini jõime ja kus oli kohal ka niipalju akadeemilisi ja põnevaid inimesi, et ei osanud lolli tundegina seal kuidagi istuda ega astuda. Aga see oli samas ka nii äge ja huvitav! Jah, ja õigupoolest oli see eilne õhtu täpselt samasugune: ühelt poolt dekoratsioonina ühe erudeeritud kultuuritundliku inimese kodu, teiselt poolt needsamad kultuuritundlikud inimesed, nii tudengid kui õppejõud. Sattusime rääkima ühe tüdrukuga, kes oli ka erasmuslasena semestri Stockholmis veetnud (ja kes hakkas ka hättasattunult inisema, kui ma küsisin, mida ta pärast oma stuudiumit peale tahab hakata. Jess!), õppis rootsi kirjandust ja oli üllatunud, et ma Strindbergi tean, sest enamus inimesi teab ju ainult Ibsenit. Üldiselt inimesed ei pöördunudki ebahuvitatult kõrvale, kui ma küsimise peale ütlesin, et ma olen Eestist (üks muidu sai küll jälle valesti aru ja mõtles, et ma olen Islandilt ja hakkas rääkima, et jahh, teie keel on ju norra keelest palju mõjutatud). On ikka vahe sees küll, kui seltskonnaks on inimesed, kes on nii sügavalt teistest kultuuridest ja keeltest huvitatud, et suvatsevad seda ka ülikoolis õppida! Vahepeal hakkas rõdul väga külm (ilusad suveilmad annavad ennast veel oodata), ent siis hakatigi just köögis norra hümni laulma. Ja minu üllatuseks oli repertuaaris ka Me mõtted on priid, muidugi norra keeles, Din tanke er fri. Noh, seda lugu ma sain vähemalt kaasa ümiseda, sest norra keele hääldust ma ikka absoluutselt ei valda. Praegu tuleb meelde, et ehk lauldi seda laulu ka samal ajal Kihnu saare peal, kus Ajalooring ju ekskurseerimas oli. Õh! Meeldivaks üllatuseks oli see, et korteriperemees teadis Eestit päris hästi. Ütles, et Tallinn talle ei meeldinud, sest peale ülesmukitud vanalinna seal muud midagi ei ole. Tartu oli talle aga väga meeldinud, kuna seal oli ta puhkamas käinud. Ta möönis aga, et eesti keelt ta ei oska ja ma pidin talle õpetama põhisõnavara Tere!, Terviseks! ja Aitähh!
Kahjuks läksid mu puhverinimesed aga kella poole kolmese bussiga koju ja ma läksin nendega kaasa, kuigi pidu tõotas kella kuueni kesta. Aga ehk ongi hea seltskonnast lahkuda parasjagu siis, kui on parajasti kõige huvitavam, nii et jääb see kibemagus tunne, et tahaks kunagi jälle nii toredate inimeste sekka sattuda.

2008-05-16T14:14:00.002+03:00

Võeh, meil läks ka jälle hilm alvaks.
Sajab, ja rõdu peal ei ole enam nii soe istuda, kuigi vett kaela ei saja, sest toolid on kenasti räästa all. Aga ikkagi.

Nelipühad jäävad mulle nüüd igaveseks meelde kui kõige mõttetumad pühad üldse. Mis sest, et pühad olid juba mitu päeva tagasi ära: meil on vaheaeg, või õigemini loenguvaba nädal, see tähendab, et kõik on sõitnud puhkama, kes Portugali, kes Pariisi. Mina olen aga terve nädala veetnud nelja seina vahel, püüdes keskenduda lugemisele. Mõni päev on olnud parem, mõni halvem. Eile tegin täitsa tublisti tööd, aga ega see veel ei anna põhjust enda üle uhke olla. Vahelduva eduga süveneb soov magistritöö nurka visata ja Säästumarketisse müüjaks minna. Mitte et siin oleks Säästumarketit. Pagan, jälle ei vea...
Oh, tegelikult peaks nüüd kohe kodust välja tormama ja ramsi põrutama, kasutades ära seda jupikest vihmasaju vaheaega. Ph, kui ma täna õhtul ka ei leia kedagi, kellega välja minna, siis tegelen hoopis tagasilennipiletite ostmisega. Vat nii kaugele olen jõudnud...

2008-05-11T22:19:00.002+03:00

P.S. Kas Eestis muidu ka sparglit müüakse? Ma ise ei ole senini sellele gemüüsele eriti tähelepanu pööranud...
P.P.S. Mõtlesin siin ennist tükk aega, et kuidas tõlkida (ase)sõna Stange, mis iseloomustab hästi spargli kuju jne. Aga nüüd torkas pähe: pulk! Kuigi öelda köögivilja kohta pulk on ka natu kahtlane. Porgandi kohta ju ei öelda, et see on pulk. Või öeldakse?

Spargelzeit

2008-05-11T21:59:00.004+03:00

Käisin eile turul. Hakkas silma, et peaaegu kõigis köögiviljalettides on silmanähtavalt tõusnud spargli osakaal. Õigupoolest see ongi põhiline asi, misa siin praegu müüakse. Imestasin juba paar nädalat tagasi, mis värk on, aga nüüd laupäeval pani asi tõesti juba suuresti kulme kergitama. Olin sparglit söönud seni vaid ühe korra - kaks aastat tagasi Hollandis, Martieni juures. Ja siis tundus see taim küll jube mõttetu. Vastik ja libe ja hammustada ei saa, nii et peab korraga terve jupi suhi toppima - ja maitset ei miskit! Oeh see oli omamoodi jäle kogemus. Aga nüüd seda sakslaste ahvivaimustust vaadates, kuidas nad sparglile tormi jooksavad, hakkas mulle tunduma, et peaks ka proovima. Ja ostsingi. Või õigemini, mulle määriti pähe. Jõudsin eile suht hilja kohale, nii umbes pool kaks - ja siis üritavad kõik müüjad juba oma kaubast lahti saada või selle hoopis kokku pakkida. Lähenesin siis ühele letile, sooviga tegelikult hoopis rabarberit osta - aga kuna selle aja jooksul, mis ma seal kiibitsesin ja rabarberit valisin, müüjatädi spargli kilohinda 5.90 € pealt 5, ja siis ootamatult 4€ peale langetas, küsisin ka lõpuks, et paluks mulle siit paar tükki. Mispeale müüjatädi kuidagi ärasolvus. Mis te jamate, võtke siit ikka kogu see hunnik ära, hakkas ta seletama hädalise häälega ja ajas mulle mu plaanitud käputäie asemel hea pool sületäit kotti. Ma ei söö ju neid ära! oli minu vastus, seda enam, et ma ei oska ju tegelikult spargliga midagi peale hakata, ma ei ole seda kunagi valmistanud! Aga tädi ei lasknud ennast veenda, kaalus kraami ära, ise tehes sinna juurde nägu: kas paneme lukku, ma küsin, kas paneme lukku?!?, mispeale mul ei jäänud muidugi midagi muud üle, kui nõustuda. Ootamatult tegi ta mulle aga niipalju alet, et ma mõtlesin, et kuulsin valesti. Veidi soola, veidi võid, keeta 20 minutit ja valmis! Aitäh, head aega, ilusaid pühi!

Nii ma siis istun tänasel pidupäeval (täitsa lõpp - jälle pühad!) oma sparglikuhja otsas ja mõtlen, mis sellega peale hakata. Netis retseptisoovitusi lugedes sattusin siin aga mingitele artiklitele, kus kirjutas, et maist algab ju Saksamaal hinnatud Spargelzeit! Mingi kevadekuulutaja on see veider köögivili neil siin, ja peale selle veel hinnatud delikatess, mida nad nüüd suisa iga päev söövad. See on ju lausa omamoodi kultuuriline fenomen, millest ei saa mitte igapäev osa! Hehee, võib-olla kui ma praeguse kuhja ära söön, lähen turule veel teisegi järele, sest tegelikult on spargel täitsa hea maitsega, tervislik peale selle. Jajah, rannahooaeg on ju juba alanud...

Nõrkused

2008-05-10T20:43:00.005+03:00

Oeh, oeh. Suvi on käes ja ühes sellega ka igipidev ja ammendamatu probleem: mul ei ole midagi selga panna! Aga seekord päriselt ka, sest ma ju ei arvestanud siia reisides, et ma ka suveperioodiks jään. Isegi kui ma märtsis käisin ja tulin, ei torgand mulle pähe, et võtaks mõne seelikujupi kaasa (ma viisin ainult oma talveseelikud minema). Kurb on aga see, et sakslased käivad väga igavalt riides ja seetõttu on ka poed suht igavat kaupa täis. Muideks, esimese selleteemalise märkuse tegi siin üks hollandi poiss - ja tõsi ka, eelmine nädal Amsterdamis ringi käies vahtisin muudkui ringi ja mõtlesin, et vau, inimesed kannavad nii leidlikke ja ilusaid riideid. Siin ent - käid mööda Ludgeristrasset ringi (kus on peamised kiirmoepoed) ja vaatad: valge topp-teksad, sinine t-särk-mustad püksid, miniseelik-kollane džemper. Ja nii terve tänav, mehed ja naised segamini, ainult täisvärvid ja läbiproovitud kominatsioonid, teksa ja trikotaaž, ei mingeid mustreid, põnevaid kangaid, mitte midagi. Poest saab hetkel osta: lillasid ja kollased särke, valgeid pükse ja musti retuuse, musti baleriinasid või mürkrohelisi tenniseid. Päevast-päeva.

No olks, asjal on muidugi praktiline külg ka. Ma olen siin ka üsna ühekülgse riietusstiili omaks võtnud seetõttu, et rattaga ringi liiklemine seab omad piirid. See ei tähenda küll, et näiteks seelikuid ei saaks kanda, aga siis peab ikka vaatama, milline seelik see on, et oleks hea vändata. Üleriided peavad ka asjaga kohalduma, et liiga palju tuult läbi ei laseks jne. Ühesõnaga: asjale lisandub teatud kohustuslik sportlik varjund, mis pärsib loomingulist lähenemist sellisele elulisele asjale nagu riided.

Jajahh, jään igatsema Eestimaa kaltsukaid.... Siin on see kraam mõttetult kallis ja asub kusagil pärapõrgus teisel pool raudteed kindlasti, kuhu ma minna ei viitsi.

2008-05-04T23:34:00.003+03:00

Esimene õhtu uues toas.

Ja see ei olegi ühikas, vaid täiesti korralik WG üsna kesklinna lähedal. Kaaselanikud on siin Astrid ja Gorkulan. Tunduvad väga toredad inimesed. Siis veel Astridi sõber Johan ja Astridi koer Mütze (müts) - väike karvik, kes on ka väga-väga sõbralik ja tekitab mul tõenäoliselt suure igatsuse koerapidamise järgi. Tuba on ilus ja ruumikas. Lai voodi, palju raamatuid ja - telekas! Hehee, uskuge või mitte, aga ma olen selle üle päris õnnelik. Olles pool aastat ilma telkuta elanud, on ilmselt päris hea vahel õhtuti pingeid maandada mõttetud virvendava ekraani vahtimisega. Olen sellest siin vahel üsna suurt puudust tundnud... nii kummaline, kui see ka ei ole. Kuid asjal on veel üks boonus: nimelt algavad ju kohe jalgpalli Euroopa meistrivõistlused! Mitte et ma oleks suur jalkafänn, aga vähemalt saan nüüd hädast välja aidata teisi jalkafänne, kellel ei ole telekat :D
Ja nüüd elan ma toas, mis on ka päriselt kuidagi kodu moodi. Selle pärast, et siin on terve seinatäis raamatuid! Jee! Toa tegelik omanik õppis ülikoolis saksa keelt ja teoloogiat, nii on tema raamaturiiul üsna minu masti. Leidsingi siit just ühe asja, mida ma olen ammu mõelnud lugema hakata: W.Behringeri "Kulturgeschichte Klimas". Ja siis veel "Feuchtgebiete", mis on selle aasta saksa raamatumüügiedetabeli tipp ja jutustab naistest ja hügieenist. Ja siis veel lihtsalt igast põnevaid teemasid. Esinduslik raamatukogu. Ja siis veel tema videod ja muusika.... Ma olen Thorstenit kohanud ainult ühe korra, siis kui käisin üürilepingule alla kirjutamas; ta tundus huvitav, aga ka kuidagi fragile. Selle ainumulje ja raamatukogu vahele on aga põnev tõmmata jooni... ütle mulle, mis raamatuid sa loed ja ma ütlen sulle, kes sa oled. Kui nüüd veidi teemast kõrvale kalduda, siis tuletab see meelde äsjanähtud filmi Into the Wild, kus vastselt ülikooli lõpetanud (history and athropology, by the way!) noormees raamatute mõjul kaine mõistuse kaotab. Mitte et sel oleks nüüd selles kontekstis üldse midagi Thorsteniga pistmist, see film on lihtsalt ka veidi nagu variatsioon teemale inimene ja tema raamatud. Muide Walden on hullult hea raamat. Ainult et Thoreau ei läinud ilma kaardita Alaskale, vaid kämpis oma kodumaade serval. Tjah, loll poiss oli see Chris ikkagi. Film on jube hea, minge vaatama.

Jessake, ma peaks tegelt veel tegelema mingi arhiiviallika lugemisega või miskit....! Tuli alles praegu meelde.

Euroopa pealinnad Vol. 5 - Amsterdam

2008-05-04T20:25:00.004+03:00

(Kuna olen Riiast ka siin ühtteist pajatanud, siis loen Riia viiendaks....)

Doris kutsus külla ja ma olin rõõmuga valmis minema. On isegi häbi, et ma olen siia küljealusesse naaberriiki nii vähe jõudnud. Peab ju leidma rohkem aega, et oma sõpradel külas käia. Ent samas: ma olen aja jooksul Hollandist proportsionaalselt hulga rohkem läbi käinud, kui Saksamaast...

Jõudsin teisipäeva õhtul. Doris tuli mulle jaama vastu. Mõelda vaid, me polnud teineteist üle aasta enam näinud. Meile ütles ta minnes, et jääb vaid aastaks, aga aasta on veninud teadmatult pikaks. Elu on vaikselt paika loksunud. Oli teda igatahes väga meeldiv uuesti jälle kohata ja aduda, et on inimesi, kellega suheldes ajalised ja ruumilised distantsid midagi ei loe. Nad elavad Sandriga kahekesi Amsterdami kesklinna piiril, tillukeses toas, kus on kaks akent ja imetilluke wc-dušš, aga nagu ma aru sain, siis on see Amsterdami mõistes üsna tavaline asi. Ruumi on vähe ja pole seal midagi laiutada. Mõelda vaid, et see tuba, kuhu ma just hetk tagasi ümber kolisin, on peaaegu täpselt sama suur, ainult mina olen seal üksi ja asjale liituvad veel köök-vannituba-esik. Tjah. Aga ega õnnelik-olemist see ei takista! Minagi mahtusin ära ja ruumi jäi ülegi :)

30.aprill on Hollandis nö rahvuspüha - kuningannapäev ehk kuninganna sünnipäev. Traditsiooniliselt on seda peetud valitseva monarhi sünnipäeval, aga nüüd on asi nihkunud, sest Beatrici sünnipäev on kusagil novembris, see-eest tema ema Juliana sünnipäev oli meeldivalt 30.aprillil, mis langeb ilusale kevadisele ajale. Niisiis otsustas Beatrice, et jätab alles selle 30.aprilli ja ei lase rahval novembris tänavatele ronida. Igati meeldiv. Huvitav on aga see, et kui sellist lüket ei oleks, polekski hollandlastel põhjust meile nii tuttaval ajal pidutseda, sest töörahva püha ega volbriööd neil ei tunnistata. Sel aastal oli 1.mai küll ka vaba, sest see on juhuslikult Taevaminemispüha, ent see on teadagi liikuv püha. Niisiis tuleb välja, et euroopa rahvad küll pühitsevad igal pool aprilli-mai vahetust, aga teevad seda kõik eri ajenditel. Sakslastel on 1.mai Tag der Arbeit, eestlastel jälle kevadpüha, aga pidu käib kõigi piiride taga.

Et aga 30.aprill on vaba päev, toimus 29ndal Amsterdamis suur pidu. Kogu linn oli paksult rahvast täis, kõikides kõrtsides oli pidu, igal pool olid välilavad üleval, ja kanalitel toimusid paatides mobiilsed peod. Värvikirev, lärmakas, sellisena võttis Amsteram mind vastu. Meie plaan oli minna kuulama Sanderi bändi kontserti kõrtsi nimega De Heeren van Amstel, mis asub Rembrandtsplein'il. Sees ei olnud veel õieti midagi peale hakanud, kui me kohale jõudsime, aga väljas käis pidu juba olenemata suhteliselt varasest kellaajast väga suure hooga. Kõikjal kajas vastu trance, mis, nagu ma teada sain, on Hollandi suur leiutis ja ekspordiartikkel :P Aga ajapikku kogunes muudkui rahvast ja kõrts sai rahvast paksult täis. Meie tantsisime loomulikult esireas, olles bändi suurimad fännid :) Muss oli päris vahva. Siuke kaveribänd oli, mis mängis põhilisi peohitte ja küttis rahvast üles. Tegid kolm pikka setti ja seal esireas vahtides sai selgeks, et show-bisnes on ikka hull trenn küll. Kolm tundi lavapeal möllata pole mingi naljaasi, ja olgugi, et kaverbänd, tegid kõik muusikud trummarist klaverimängijani väga ägedadi soolosid.

Pidu jätkus muidugi hommikuni, aga meil sai jaks kusagil kella kolme paiku ikkagi otsa, nii et jalutasime koju tagasi. Järgmisel päeval oli ju tarvis ka vormis olla. Kuningannapäev nimelt algab väga vara hommikul sellega, et rahvas tuleb välja tänavatele oma müügilette üles upitama. Kõik võivad selle päeva jooksul oma vana kola pööningult alla otsida ja selle kasvõi oma välisukse ees mugavalt maha müüa. Võib ka müüa pannkooke ja õlut või mida kõike süda ihkab. Kohustuslikuks elemendiks sellel päeval on loomulikult oranž värv - Oranje dünastia järgi. Niisiis kujutage ette endale väikseid hubaseid Amsterdami tänavaid ja maalilisi maju kanalite kallastel, kus toimub vilgas kaubandustegevus, jalutavad läbisegi amsterdamlased huvitavate asjade otsinguil, pered lastega, turistid, pidutsevad noored, kõik kandmas läbisegi riietuses midagi oranži. Doris laenas mulle oma oranži kampsunit - kuigi oleksin pidanud juba teadlik olema ja valmistuma, kuna mul on juba kogemus 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajast.
Jalutasime meiegi siis seal masside vahel. Linn oli tõesti igat masti pidulisi täis. Ja iga nurga peal toimus pidu, kõrtsides ja tänavatel, korterites ja paatides. Museumspleinil oli mingis suur ülelinna popkontsert, kus sai kuulata halba hollandi popmuusikat. Vondelparkis juures mängisid väga uhkelt mingid brasiilia trummarid. ABC lähedal sai kuulda ja näha väga ehedat Frank Sinatrat. Ja siis muidugi trance.... Vaatamist ja kuulamist jagus igal pool.

Vahepeal läksime koju jalgu puhkama ja mind sunniti Bismarcki mängima. Sest tuleb välja, et Dorise hollandi sõbrad arvavad, et Bismarck on Eestis mingi eriti tuntud ja hit mäng. Mina seda ei teadnud ja enda meelest ei tundnud ma ka mängu. Praktikas sai siiski selgeks, et olen seda varemalt mänginud küll - vist Eneli õpetusel, aga ehk sai temagi Doriselt tookord selle mängupisiku!? Tjah, aga kuna mul mängus üldse ei vedanud, siis ilmselt veab armastuses! :D

Kui mäng läbi sai, mõtlesime veel linna peale jalutama minna. Kell ei olnud küll eriti palju, aga pidu hakkas juba maha käima. 1.mai nimelt ei ole päris ametlikult vaba päev. Mõned peavad ikka tööle ka minema. Nii et kõrtsi panid juba kella kümne paiku uksi kinni. Need vähesed, mis veel lahti olid, olid aga täis vägagi joobes ja piduhimulist rahvast ja kleepusid, mistõttu meid sinna eriti ei meelitanud. Tänavad olid muidugi sama kleepuvad. Siin ja seal vedeles tänavatel esemeid, mis päeva jooksul polnud kirbuturul uut omanikku leidnud ja mis olid jäetud prügikoristajaid ootama. Nii mõnigi leidis veel viimasel hetkel endale neist hunnikutest huvitavaid asju.

Doris õnneks järgmisel päeval töötama ei pidanud, nii et saime kolmekesi linna peal hulkuda. Oeh, Amsterdam on ikka väga ilus ja mõnus linn. Mulle väga meeldib see tore elulaad, mida dikteerib ehk see, et majades on nii vähe ruumi. Inimesed istuvad meeleldi väljas või nurgapealsetes baarides, pole ka palju oma toolid ja lauad toast välja tirida ja maja ees päikest võtta. Või paadiga sõita. Ilmad olid väga ilusad, niisiis läksime meiegi vesijalgrattaga tuuritama. Heh, milline mugavus: kanaleid pidi tiirutades saime vahepeal kodu juures vahepealsed sisseostud tuppa ära sokutada, enne kui laenutusse tagasi väntasime. Ja kanalitelt avaneb ikka hoopis teine vaade, kui tänavalt. Võib imetleda elupaatide hubasust, vaadelda kanalite floorat ja faunat või võimelda liiga madalate sildade all. Mul on nüüd täielik baroki üleküllastus kõigi nende ilusate 17.sajandi fassaadide vaatamisest. Aga see on tegelikult ainult tervislik, sest ma peangi ennast ju kuidagi 17.sajandisse sisse mõtlema...

2.mai oli siiski tööpäev ja Doris oli ametis. Mina sain siis aga mugavalt minna Rijksmuseumisse. Saba oli pikk, aga sisse sai tegelikult päris kiiresti. Kahjuks on seal aga üldiselt remont, nii et päriselt saab hollandi kunstist jne näha vaid väga väikest osa, mis on esitletud näitusel The Masterpieces. Veidike Rembrandti ja näpuotsaga Veermeri ja Frans Halsi jne. Öise vahtkonnaga oli sama lugu, mis Mona Lisagagi - seal oli nii palju rahvast koos ja liigidale ei lastud, nii et seda pilti eriti nautida ei saanudki. Aga ma leidsingi sealt tegelikult muid toredaid asju, mis mulle rohkem imponeerisid. Kahju ainult, et postkaardid, mis ma muuseumipoest kaasa ostsin, nii halva kvaliteediga on: kogu sära ja värvi jõud on kadunud.

Järgmiseks võtsin ette 2008. a pressifoto näituse, mis oli üleval punaste laternate rajooni keskel troonivas kirikus. Väga hea näitus oli, fotonduse tipp. Kui kellelegi on võimalus seda millalgi külastada (rändab mööda Euroopat ringi), siis minge kindlasti: emotsionaalne, liigutav ja natuke masendav ka, nagu meie elu siin ilmas ongi.

Tjah. Aga mis mind kõige enam kummitas: unustage Pariis - Amsterdam on kõige romantilisem linn Euroopas! Võib-olla oli siin mingi inimtegur mängus (Doris ja Sander olid nii toredad võõrustajad), aga üldiselt ei näinud ma Pariisis seda, mida mina linnade juures naudin: eluruumi hubasust ja inimlikkust, värvikirevust ja põnevust. Pariis on kaugelt liiga suur ja majesteetlik, et olla romantiline. Seevastu Amsterdam oma vanade viltuste majade, kanalite, lilledega, kirevate ja sõbralike inimestega oli just see, mis mulle väga meeldis ja kus sellist unelevat õnnelikku jalutamist ja naudisklemist jaguks väga tükiks ajaks. Ja selle kõrval on Amsterdam ju ikkagi ka tõeline suurlinn, mis naljalt ei maga ja kus on leida kõike, mida hing ihaldab. Samas on ikkagi see kõik väga inimlikus võtmes lahendatud.

Nüüd olen tagasi siin vaikses Münsteris, kuhu on ka jõudnud suur suvi. Kolisin just oma asjad ümber ja hakkab jälle uus elu peale.

Uus koht

2008-04-28T21:30:00.001+03:00

Schi f f f ahrter Damm

2008-04-28T21:06:00.003+03:00

Kuulsin, et Eestis pidi suvi olema. Eino paras teile, meil nii mõnusalt kallab vihma, ojee, ma olen nii luuni läbiligunenud ja naudin seda täiega! Ega igapäev ikka ei ole siukest ilma, ainult iga kahe nädala tagant esmaspäeviti.

Aga see vihm tegelikult nii palju ei seganudki, või poleks seganud, aga mingi psühholoogiline jama on sellega nagu: et kui vihma sajab, siis miski asi peas ütleb, et poe varju. No tee mis tahad, looduse vastu ikka ei saa. Me siis pugesimegi varju, kõigepealt bussipeatusesse ja siis bussi. Ent see pagana buss sõitis nii aeglaselt, et kui me viimaks Handorfi jõudsime, oli kell juba pool viis (jee, 45 minutit kõigest raudteejaamast!) ja vaprad kanuupoisid juba kuskil kaugel Werse voogudel seilamas. Vahtisime veidi nõutult ringi - Anna millegipärast tahtis õudsalt lauatennist (?) mängima hakata, aga mina mõtlesin, et oleks tore mööda kallasrada edasi vaadata, kas kanuutajaid äkki kusagilt käänu tagant paistmas ei ole. Paraku kallasrada lõppes sujuvalt raudteetammi juures ühelt poolt ja teiselt poolt mingi taraga, nii et sellest ei tulnud suurt midagi välja. Passisime seal mingi tund aega, aga ei kippu ega kõppu - ju vedasid oma paadid üle veskitammi ja jätkasid teed allavoolu. Jätsime lõpuks poistele kirja, et ME OLIME SIIN. Klassika. Tüdrukute au sai sellega loodetavasti vähemalt päästetud.

Suplushooaeg algab üle-ülehomme.

Mehr Ska!

2008-04-26T15:59:00.004+03:00

Käisime eile sadamas. Jessake, nagu oleks mingisse teise linna sattunud. Vat, see paneb mõtlema sellele, et kui palju on võimalik tunda seda linna, kus sa elad. Tundub, et Tallinn ja Tartu on mulle juba enam-vähem selgeks saanud, aga kui palju selle peale aega on kulunud..? Aga siin olen ma sõbraks saanud ainult selle linnaosaga, kus ma ise elan ja liigun, ehk siis tegelik Münster (ja Gievenbeck ja lossitagune ei ole selles mõttes päriselt linn) on mulle senini üsna võõraks jäänud. Kui Carolynilgi külas käisime, oli avastamist küllaga. Ja sadam - see asub ju teisel pool raudteed! Kuigi olgem ausad, pool linna asubki teisel pool raudteed... khm. Aga sadam oli tõesti päris äge ja huvitav. Võib muidugi küsida, mis sadamat saab üldse olla sellisel sisemaalinnal nagu MS seda on - aga siin on meil ka selline imeasi nagu Dortmund-Ems-Kanal, mis ühendab meid suure mere ja ooekaniga - vist. Tegelikult ei tasu selliseid asju minult küsida. Tegemist on täiesti uue aja linnajaoga - ehk siis on sealt üle käinud hoogne arendustegevus ja muutnud sadamaümbruse (ehk siis midagi Admiraliteedibasseini sarnast) atraktiivseks elamu- ja peokvartaliks, kus vanad industriaalhooned on ultramoodsalt ülesvuntsitud, valgustatud jne. Seal on klubisid ja restorane jne. Meie läksime Annaga eile sinna ühele ska-kontserdile. Olime ainult kahekesi, sest tundus, et ülejäänud seltskond hoiab end täna õhtuks ja teisipäevaks jne - kui toimuvad erasmuse-peod. Heh, aga no nii äge kontsert oli! The Clerks, Kölnist, kaheksa (või üheksa isegi?) maailma kõige ilusamat meest nagu nad ise ennast tutvustasid. Mängisid väga ägedalt - klubi oli tegelikult ülimalt pisike ja rahvast mahtus tantsima ehk umbes kolmekümne inimese ringis, aga efekt oli vapustav - siuke tunne oli, nagu oleks mingil hiiglafestivalil jalga keerutand! Siuksed suvised rütmid ja valgused, et vägisi tuli Folk meelde. Kütsid rahva üles nii et vähe polnud, aga kahjuks nad ikka kella seitsmeni hommikul ei mänginud, nagu alguses lubasid: me publiku pealt vaatama, kaua mängime, võib-olla hommikuni! Heh, siinkohal kasutan võimalust ja saadan tervisi Keiule: terve selle õhtu jooksul kumises mul peas see, kuidas Keiu rääkis ühest ska-kontserdist, kus ta Saksamaal käis ja mis oli ta nii läbi võtnud... :) Mehr Ska, immer wieder mehr Ska!

Aga et bänd oli laval ainult südaööni, siis oli kuidagi narr tunne nii ülesköetult jälle koju tagasi minna. Jalutasime siis linnapoole, kui korraga samas Cineplexi ees tulid meile vastu Robert ja Carmen ja need teised tüübid, kellega ma eelmisel nädalal Sputnikhalles käisin - ma ei mäleta nende nimesid ja isegi kui mäletaks, siis poleks kindel, kas ma neid kirjutada ka oskaks - üks norra tüdruk ja üks türklane ja siis veel üks poiss ja tüdruk. Lõime siis kampa ja läksimegi jälle Sputnikhallesse. Tuli välja, et noormees, kes näeb välja nagu hiinlane, on tegelikult pärit Türgist ja on selle türgi poisi parim sõber, kes näeb välja nagu venelane. Igatahes väga ebatavaline paar. Nojah, eks Türgi on ju otsapidi juba väga Aasias, nii et pole ime, et asiaatseid näojoonigi kohtab: lihtsalt siin Saksamaal on kõik türklased äravahetamiseni sarnaselt mitte-asiaatlikud. Peale seda mõnusat ska-hullust mõjus Sputnikhalle kuidagi eriliselt jaburalt uimaselt. Heh, me Annaga olime vist kõige vaimustunumad tantsijad, kui korraga Madnessi "One step beyond" peale pandi.
Tulema sain alles kella kolme paiku, kui muusikavalik eriti karmiks kätte läks (ee... trash-metal??).

Oih, ja nüüd magasin poole kaheni päeval... ja Mehr Ska kummitab ikka veel.

Kivi, käärid, paber

2008-04-25T20:00:00.004+03:00

Kasisin oma toa täna puhtaks, organiseerisin asju, viskasin hulga prahti minema. Parem korsitada praegu suur jupp ära, kui jätta kõik järgmisesse nädalasse. Õige jah: sain oma toa suure voodi ja telekaga! Jee, kolin sisse millalgi nädala pärast, kuna Amsterdami-sõit tuleb enne vahele. Olen juba üsna elevil. Selle toaga siin mul ilmselt nii isiklikku suhet tekkinud ei ole, kui eelmise ühikatoaga Gescherwegil, kust oli lõppeks päris nukker lahkuda. Kolimised on selles mõttes head, et aitavad oma elust ja asjadest mingit selget ülevaadet saada. Kui ikka tead, et pead mõne aja pärast asjad jälle samasse kotti tagasi toppima, siis ei tule seda mõtet, et ostaks lõputult mingit pahna. Ja pahna tuleb ju ära ka visata, kui uude kohta kolida, niisiis see kõik optimeerib neid asju, mis mind ümbritsevad. Üleliigsed asjad teevad mind kergelt närviliseks - justkui väike hääl kusagil kuklas koguaeg piniseks: tegele minuga, mõtle mida minuga teha ja kuhu mind panna! Oeh. Ma ei tea ainult, mida teha nende lõputute flaierite ja brošüüride jms - ühest küljest tahaks ju koguda infot ja arhiveerida materjale oma käikude kohta, teisest küljest ma tean, et see kiiks kõike tallele panna viib ainult lõputute paberikuhjadeni, mida pole kuhugi panna ja mida ma enne järgmist suurpuhastust niikuinii läbi ei vaata. Ma mäletan küll, kui huvitav oli kunagi oma kirjutuslaua sahtleid läbi vaadata ja mõelda, mis ma kõik teinud olen jne, avastada mingeid tagantjärele ülinaljakatena tunduvaid seiku. Aga jah, siuke pahn teeb veel kõige rohkem haigeks. Teeb haigeks see, et ei taha neid asju ära visata ja ei taha ka alles hoida.

2008-04-25T13:05:00.002+03:00

Siin on terve külajagu hispaania erasmuslasi. Enne oli neid palju ja nüüd tuli veel juurde. Ja kui nad kusagil õhtul kokku saavad, siis toimub kõige esimese asjana tohutu suudlemine. Kui grupis on kasvõi kakskümmend inimest, siis tuleb ju ikka kõik tervituseks läbimusitada! See komme ei ole neil muidugi mitte ainult isekeskis, vaid kandub ka kõigile teistele üle, keda nad kohtavad - ehk siis tuleb muudkui aga musitada, kui mõnda hispaanlast kohtad. See pani mind mõtlema selle peale, kui segadusttekitav on eestlaste tervitamiskomme. Meil ei ole mingit kindlat vormi, kuidas tervitada, ja see tekitab teinekord väga imelikke momente. Füüsiline kontakt oleks justkui nagu soovitud, aga samas on ikka sisimas kusagil mingi vedru või kruvi, mis distantsi hoiab. Kallistamine on moes, aga see ei ole ju ka nagu alati relevantne. On näiteks hulgaliselt inimesi, kellega sõbralik sülelemine on alati tervitusrituaal, aga on ka hulgaliselt inimesi, kellega hoolimata sõbralikest suhetest ei kipu kuidagi tervituseks kallistama. Ja see žest ise, tundub mulle, on saanud kuidagi erilise märgilise tähenduse, olles nagu mingiks lähedusmanifestatsiooniks. Huvitav igatahes! On see nüüd siis mingi põhjarahvale omane tagasihoidlikkus või hoopis ülemäärane tähenduseotsimine? Aga sakslastega on asi õnneks lihtne, sest nad on samasuguse ebamäärase tervitamistseremoonia järgijad nagu eestlasedki - piisab Hallo'st ja ei pea mõtlema, kas pidi nüüd kaks või kolm või neli põsemusi tegema....

2008-04-22T01:19:00.002+03:00

Täna oli hea päev. Sain hommikul hea egolaksu sellega, et avastasin, et ma tõepoolest suudan 18.sajandi saksakeelset käsikirja lugeda enneolematu kergusega - millist oskust mul kindlasti polnud siis, kui ma Riias arhiivis käisin... khm. Mõned olla oma tekstide kallal 2 tundi pusinud...

Pärast läksime kanuutama. Ülikoolisport... ma vist juba jutustasin. Ilm oli jube ilus, mis andis juhendajale ja osavõtvatele noormeestele põhjuse neidude kallal ilkuda. Eelmisel esmaspäeval nimelt sadas, ja mitte ainust naisterahvast polnud kohal. Vahva oli, tore väike seltskond - halloo? miks siin keegi kanuusõidu vasu huvi ei tunne? Aga ega ma ka võib-olla poleks nii julgelt läinud, kui Anna ja Jenny kaasas poleks olnud. Asi toimub nimelt Münsterist väljaspool, piki väikseid käänulisi teid kusagil põhjapool. Läksime jalgratastega, paraku mina küll tähele ei suutnud panna, mis teid ja radu pidi me sinna sõitsime ja tagasi tulime. Järgmine kord on ilmselt sama abenteuerlich. Jõgi iseenesest oli veidi igav, sest see on tammidega läbilõigatud ja see jupp, kus me sõita saime, oli väga rahulik ja sirge. Suured puud vee ääres olid ka just maha lõigatud. See-eest nägime pesal istuvaid parte (või olid nad kanad?) ja mõningaid hulpivaid laipu.

Heh, ja lõpuks õhtul helistas see tüüp WG-st, mida ma laupäeval vaatamas käisin ja ütles, et asjad on minu jaoks head: nad äkki tahavad mind sinna. Nii et hoidke pöialt: ma väga tahaks elada korteris, kus mul oleks lai voodi ja telekas ja rõduga köök!

2008-04-20T15:21:00.002+03:00

Sakslastel on vist diktatuuridega mingi oma asi ajada. Eile käisime kinos. Die Welle räägib omanäoliselt sotsiaalsest eksperimendist diktatuuri ja autokraati teemadel, mis kasvab veidi üle käte. Film on vändatud samanimelise ("The Wave") romaani alusel, mille tegevus toimub tegelikult Ameerika väikelinnas. Kui nüüd aus olla, siis see film on veidi pingutatud. Saksamaa kontekst ei ole eriti usutav. Filmis kõlab ka lause: Saksamaal ei saaks diktatuur enam toimida, zu aufgeklärt - liiga valgustatud. Ja seda ta on ka, kuigi film üritab vastupidist näidata. Kogu lool oleks rohkem jumet, kui tegevus toimukski kusagil USA väikelinnas. Käsitulirelvad ja muu siuke värk. Kes ära vaatab, võib väidelda teemal, kas see on saksa kultuuri järjekordne katse endale tuhka pähe raputada. Hm, aga nagu "Klassi" retseptsioon just näitas, siis mine tea, võib-olla ei peaks teismelised seda ka üksi vaatama.

Ööd on siin mustad

2008-04-20T13:05:00.003+03:00

Kui Jüri ja Kristian siin olid, siis käisime üks õhtu nendega Kuhviertelis kõrtsus. Cavete ja Blaue Haus olid kavas. Siuksed toredad mõnusad paigad. Ainuke viga oli see, et umbes kella kahest vajus rahvas kuidagi laiali ja seda ma olen täheldanud ka varasematel aegadel. Jah, võrdlesime seda siis isekeskis Zavoodiga, kus tipptund alles ühest-kahest saabub ja kella viieks hommikul on ikka veel raske platsi puhtaks saada. Aga ju siis sakslased järgivad seda norrakate süsteemi, et kiiresti palju õlut sisse ja siis koju magama :)

Ent tegelikult nad ikka ei lähe üldse kella kahest magama, vaid suunduvad hoopis kluppi tantsima. Kõrtsus oleks pidanud meie ka esiti eelsoojendust tegema, kui me reedel Sputnikhalles ja laupäeval Ampis käisime. Heh, see on vist kõnekas fakt minu siinse elu kohta, et see oli esimene kord seitsme kuu jooksul siin linnas ka Münsteri tõelise ööeluga tutvust teha! Mis teha, kui me muidu ainult isekeskis ühikatubade nurkades veini trimpame ja vara ära vajume... :) Kuna Robert on muutunud mingiks Sputnikhalle fänniks, siis mõtlesin, et võiks ka selle korra üle vaadata. Asub see kusagil sadama kandis, piirkonnas, kuhu ma veel senini sattunud ei olnud. Raudteejaamast kõmpisime sinna päris tükk aega, ümbrus muutus muudkui aga industriaalsemaks ja kahtlasemaks, kuni me lõpuks jõudsime mingi tehasevaremeni, mis oli üleni graffitiga kaetud. See oligi Sputnikhalle... Mingi metalheadide ja antifade ja kelle kõige muu pesa, ma ausalt ei oska neid kõiki omavahel eristada! Kell 12 valitses selle paiga suurtes saalides aga vilistav tühjus. Ruumi oli seal tõesti palju, nii tantsimiseks kui istumiseks. Sissepääsu eest pidi maksma, aga õlu oli odav. Mulle tuli millegipärast Green Christmas meelde, kõrged laed, raske muusika ja palju teismelisi. Hoidsime Annaga teineteise lähedale, sest meile mõlemale tundus, et me oleme natuke liiga ebamustalt riietatud... Sisekujundus meenutas mulle natuke Zavoodi, nii et mul tekkis isegi pisuke koduigatsus laadis ah-kuidas-Zavoodis-on-kõik-parem. Eriti see ruumi täitev tühjus oli kummaline, aga peale viimased Z. massidemonstratsioone tunduvad mulle vist kõik kõrtsid ja klubid jube tühjad. Üldmulje oli tegelikult täitsa tore, muusika väga närvidele ei käinud ja inimesi oli huvitav jälgida. Paraku olime see õhtu kõik bussidega teel, nii et viimane ots kulus ennastunustavalt läbi raudteejaama bussi peale tormates.

Eile viis tee umbes samasse kanti, sadama lähedale, kus asub üks teine klubi, Amp. Kah väga industriaalne kant, mis pani mind mõtlema, et klubid ja asjad on vist kesklinnast meelega välja puksitud, et nad öörahu ei häiriks. Väga armas koht, siuke elutoaliku sisekujundusega, mitte eriti suur, niisiis täitsa hubane - mis mind ainult imestama pani, olid tantsupõrandal laiuvad vaibad. Muidu väga ilus (tähendab, võib-olla siiski ainult hämaras klubivalguses ja mitte hommikul), aga mahavisatavate konide hulka arvestades äärmiselt tuleohtlik. Enne meie seltskonna kohalesaabumist toimus seal mingi kontsert, kus oli oma tubli kolmkümmend kuulajat... ?! Bändil olid mõned huvitavad biidid, aga nende saksakeelne kaver Pixies'e loost Where is My Mind - või peaks ma ütlema Wo ist mein Kopf, wo ist mein Verstand - oli küll ülimalt absurdne. Nii et ei pane imeks ka, et nii vähe rahvast oli. Kell 12 oli ruumi laialt ja hakkas vaikselt tunduma, et ma satun lihtalt väga ebapopulaarsetesse kohtadesse. Aga ei - kella ühest-kahest, kui kõrtsid tühjaks voolavad, hakkas sealgi mass tihenema, nii et lõpuks oli tantsupõrand pilgeni täis. Muss oli okei, mulle meeldis. Ja saal ilusaid indielapsi täis. Kahjuks oli seal ka üks veider nokkmütsiga tüüp, kes järjepanu kõigil tantsivatel tütarlastel seljas elas, nii et ma pendeldasin lõpuks kahe ruumi vahel, sest teises toas mängis metal ja seal õõtsusid ülirahulikult mõned karvased ja sulelised, kellel polnud kõrvalseisjatest erilist asja. Õlu oli kallis ja mul tuli jälle Zavoodi-igatsus peale.

Heh, ja täna hommikul lugesin Supilinna päevade kavast, et Jaan-Jürgen Klaus esitleb oma uut filmi "Zavoodi fenomen". Ohh, minge minu eest ka vaatama!

Aga miks siis ikkagi

2008-04-16T23:02:00.002+03:00

kuulavad Gender study loengud peaasjalikult ainult naised? Ja miks lektorid on ainult naised? Kas äkki selle pärast, et mehed ei hooli sellest, et gender on sotsiaalselt konstrueeritud kategooria, nii algeline, nii ürgne ja nii kinnistunud, et seda oleks lausa ohtlik endale teadvustada? Või on see lihtsalt igav teema?

Nojah, ega mina ei ole mingi feminist. Või nohh, oleneb ka ilmselt. Kui endale öelda, et see, et ma ülikoolis õpin ja saan parlamenti valida ja omada kinnisvara jne ei olegi olnud kogu aeg mingi põhiline inimõigus, siis jahh, eks ma olen ka feminist. Aga eriliselt mees-ja naisküsimuse peale mõtleja ma kindlasti ei ole. Ausalt, ma ei tõusnud püsti variant b) peale - see loeng sobib hästi mu tunniplaani, kui loengus esitati küsimus, miks me kohale oleme tulnud. Kuigi see oleks olnud ehk tõele au andes õige vastus. Mina tõusin nagu kõik teised püsti variant a) ajal - mind huvitab teema. Võib-olla oleks aeg ennast kurssi viia mõningate valdkondadega. See soo teema kerkib viimasel ajal muudkui üles, millegipärast. Ja kena on, kui targad naised räägivad.

Ent küsimus ei leia siiski vastust: miks tegelevad soo-uuringutega ikkagi ainult naised? Kogu see loeng Gender under construction on naiste poolt läbi viidav - ja peamiselt olid auditooriumis naised. Üksikud meesüliõpilased ka, need, kellel oli vaja seal mingi mooduli täitmiseks käia. Eriti kummaliselt mõjusid aga keskmistes pinkides istuvad daamid. Sellised ehtsaksalikud väljapeetud daamid pärlkõrvarõngaste, valgete pluuside ja rangelõikeliste pintsakutega. Mitte mingid akadeemilised daamid, vaid koduperenaised, kelle lapsed on suureks kasvanud ja kellele Studium in Alter pakub head võimalust ennast tuulutada. Daamid, kellele muidu nende ärimeestest ja pankuritest hästiteenivad abikaasad Karstadtis kalleid potte ja ilusat pesu ostavad. Huvitav oleks teada, mis on nad sinna loengusse tarinud - ja mis nad sealt saavad? Hilinenud mäss kinnistunud soorollide suhtes?

Münster jookseb

2008-04-15T22:31:00.002+03:00

kui ta just kusagil jalgpalli ei mängi või aeroobikat ei harrasta. Aga ilmselt ikka rohkem jookseb kui hüppab... Kui me siin Jüri ja Kristianiga viimastel ilusatel päevadel rattaga ringi tiirutasime, siis hakkas kuidagi eriti silma, et pea iga inimene, kes meile vastu tuli, oli tervisejooksja (ülejäänud, loomulikult, sõitsid rattaga). Karjakaupa, kahekesi, üksinda, pikad, paksud, peenikesed, mehed ja naised. Nii kui ilmad soojaks on läinud, nii on neid massiliselt nii promenaadil kui ka väikestel külatänavatel Münsteri ümber agraarsel maastikul. Ikka iPod kõrva ja läks! Vohavad nii et vähe pole.

Mnjah, sakslased vist on tõesti tervislik tõug inimesi. Ülikoolisport on neil siin ka paremini organiseeritud kui Tartus. Saab igast põnevaid asju harrastada. Nii näiteks võib kätt ja jalga proovida Rhönrad'iga. Veider kohalik leiutis...või noh, baieri värk. Mõtlesin esmaspäeval, et lähen kanuuga sõitma, aga kuna vihma sadas nii tugevalt, et ma olin juba hommikul kodust linna sõites ilma vette kukkumatagi läbimärg, jätsin selle järgmiseks nädalaks. Võrreldes Tartuga on hinnad ka veitsa odavamad, mis kindlasti meelitab inimesi saali. Kristian arvas, et võib-olla on see linnavõimude poolt kavalalt selleks nii seatud, et võimalikult palju tervisejooksaid tänavatelt ära võimlatesse saada - muidu vaata ummistavad liiklust ja tekitavad kaose.

Semesteranfang

2008-04-15T01:29:00.003+03:00

Olen jälle tagasi. Semester algas peale, Münster on taas täis rõkkavaid tudengiparvi, linnal on jälle elu sees.

Mõtlesin muidu, et ei teegi mingeid loenguid-seminare nende järelejäänud kuude jooksul, aga nüüd loengunimekirju vahtides hakkas ikka üks ja teine asi meeldima, nii et prooviks ikka leida endale motiveerivaid asjaolusid, mis mind hommikul voodist üles ajaks. Täna käisin ühes Volkskunde seminaris, mis tegeleb argieluga 17-19 sajandil, ja töö toimub arhiiviallikatega. Oma imestuseks pean tõdema, et saksakeelsete konksude lugemine läheb mul hulga kergemini, kui nii mõnelgi teisel, seda hoolimata sellest, et võõrkeelsed sõnad ei karga mulle näkku, kui ma neile peale vaatan. Ma ei olegi veel ikka täpselt aru saanud, mis asi on Volkskunde, aga Sven juhtis mu tähelepanu sellele, et palju sellest, mida meil tehakse ajaloo nime all, on tegelikult tühipaljas Volkskunde. Ehk siis näiteks minu viimane ÕES-i ettekandekoosolekukülastus, kus räägiti hobusevargustest Põlvamaal, kaldub ka rohkem Volkskunde kui puhta ajaloo poole. Ja Tiit Rosenberg liigituks oma huvide poolest ka üsna Volkskunde sekka. Aga mitte ainult, sest selles rahvateaduses on sees ka kindel etnograafiline huvi, mida meie ajaloolaste seas nii väga tähendada ei saa. Põnev kooslus igatahes. Ja selles semestril olen ma nüüd kaldumas just sinna rahvateadlaste tunniplaani poole. Homme üritan end veel mõnda nende seminari nihverdada.

Sisseelamine Münsterisse. Täna ehk on esimene selline mõtlik õhtu. Kui ma jaanuaris tagasi tulin, oli päris raske end uuesti kohaldada sellega, mis ma siit eest leidsin ehk võõra keele ja tühja toaga. Kartsin, et seekord läheb samamoodi. Jõudsin ennast Tartu elusse juba jälle väga sisse elada. Maailmafilm oli tore, Sinimani oli tore, Tantsuklubi oli tore, Zavood oli tore. Kuidas sa kõike seda head siis niimood jälle ikka niisama lihtsalt maha jätad?! Päev enne minekut oli päris nukker olla. Vihma sadas ja ma ei jõudnud pooli asjugi ära teha sellest, mis ma tahtsin. Nökerdasin selle oma Hexerei-seminaritöö kallal. Uhh, saksa keeles mul jutt ikka nii hästi ei jookse kahjuks. Kokku tuli mul seda ainult 10 lehekülge... mitte ei saa aru, kuidas näiteks Koen suutis 8 15-25 leheküljelist seminaritöö kirjutada! Tema suulise saksa keele põhjal seda eriti ei usuks... Nojah. Igaljuhul oli selline tunne, et ei taha minna. Et tahaks ikka nüüd jälle jääda. Samas tean muidugi, et need eesolevad kolm kuud lähevad väga kiiresti, eriti kuna see on nüüd lõpusirge.

Aga et Jüri ja Kristian tahtsin oma käimasoleval Brandenburgundia tuuril Münsteris mu juures öömaja ja seltsi, siis olid nemad oma kohalolekuga meeldivaks sillaks Eestist Saksamaale tulekuks. Maandusin Bremenis teisipäeva ennelõunal. Mul oli seljataga unetu öö Tallinna-Riia ööbussis ja Riia varahommikuses lennujaamas, aga selleks ajaks, kui poisid kohale jõudsid, olin üllatavalt virge. Mina olin Bremeni peamisi vaatamisväärsusi juba näinud, seega sain isegi veidi giidi eest olla. Istudes seal koos sõpradega Bremeni kauni vanalinna keskväljakul, tundsin, et just nii peaks reisima. Minu esimene mälestus Bremenist oli ilus, aga veidi einsam. Kui ei ole kellegagi maha istuda ja kohalikku õlut degusteerida, on ikka jama küll, ütleme ausalt. Seevastu näeb muidugi rohkem. Kuna Jüri on armunud kõigisse vanadesse kirikutesse, mida ta näeb, oli meil Kristianiga kohati endas raske leida samasugust süvenenud huvi. Aga toomkirikus nägin seetõttu rohkem kui esimesel korral. Seal on näiteks Cranachi "Schmerzensmann" ja väike Kirchenmaus.

Pärast lühikest, aga meeleolukat pidu... ptüi, peatust Osnabrückis jõudsime hilisõhtul lõpuks Münsterisse. Mina olin sellel hetkel juba midagi 40 tundi üleval olnud. Mul on väike tuba, aga kolmekesi mahtusime siia täitsa kenasti ära - nii et kes soovib, see proovib! Uksed on avatud! Kahjuks olin ma oma emalt päritud kõik-elektrijuhtmed-seinast-välja-kui-kodust-ära-lähed-paanikas ka külmkapi suure hoolega välja tõmmanud, nii et esiteks ootas mind sügavkülmas üsna pikantselt haisev ja võluvalt karvane elluärgand spinat. Spinat on läinud, aga pikantsusest on ikka veel kerge hõng alles.

Jüri ja Kristian olid kokkuvõttes päris mitu päeva Münsteris. Rohkem kui võiks ühelt väikelinnalt oodata. Aga tegelikult ongi Münster siuke mõnus vedelemislinnake, kus võib ikka uusi ja huvitavaid asju avastada. Mina näiteks ei ole senimaani käinud veel sadama juures, kus kuulu järgi peaks ka mingi tore elav kultuurikvartal olema. Ja kes neid Kinderhaus'e ja Hiltrup'egi kõik veel nänud on! Esimesel päeval laenutasid poisid endale jalgrattad nagu korralikele münsteraanlastele kohane. Ja tõepoolest, sadulas näeb ikka palju rohkem. Tegime alustuseks kohe poolele linnale ringi peale. Ilm oli jube ilus ja iga pink puu all kutsus tegelikult maha istuma ja lonksukest õlutit jooma. Tegime Aaseele ringi peale, sealt edasi läbi aasade ja põldude põhja suunas, kuna ma tahtsin neile Rüschhaus'i näidata. Kuigi ma seal põllu peal eriti ei orienteeru, leidsin ma üllatavalt kiiresti ja valutult õiged teeotsad kätte. Muuseum oli kahjuks küll juba suletud, aga Rüschhaus on väljastki väga armas. Kahju ainult, et just selle koha peal kiirtee nii lähedalt läbi läheb ja tee ääres müravalli ei ole. Nii palju täiuslikum oleks see oaasike, kui seal ka vaikne oleks!

Järgnevatel päevadel läksid meie teed lahku. Jüri tahtis omaette kirikuid vahtida, Kristian pildistas puid ja mina käisin loengutes ja trennis ja poes ja istusin niisama vaikselt kodus ka. Linnamuuseumisse läksin siiski Jüriga koos ja see oli täitsa vahva käik. Kui ma seal oktoobris käisin, siis oli kõigil pea laiali otsas ja ei jõudnud eriti süveneda. Seekord vaatasin ainult need saalid läbi, mis rääkisid ajast enne Vestfaali rahu, ja ikka kulus kaks tundi! Muuseum on ilus ja suur, päris head materialid on neil ette valmistatud igast digiasjadena. Ainuke, mis mind häirib, on see, et liiga palju on faksiimilet ja reprosid ja koopiaid. No olks, kui seal on ristijate puuride koopiad üleval, pole hullu, aga muidu tundub küll natsa koonerdamine.

Neljapäevane Stammtisch oli rahvast paksult täis. Uusi erasmuslasi on väga palju. Vanad olid kuidagi omaette nurka kogunenud, mina näiteks ei saanudki ühegi uuega jutule. Aga seltsielu lõi see käik jälle käima. Kuna nüüd on kevad ja mahlad jooksevad, oleks tore edaspidi midagi välitingimustes teha. Näiteks Aasee ääres grillida või purjetada. Erasmuse ekskursioon läheb seekord Dresdenisse. Juhuu. Tahaks küll väga kaasa sõita. Peale selle tahab Sean pokkeriturniiri korraldada ja oma eilse edu põhjal võin öelda, et teeksin meelsasti kaasa. :)

Laupäeval läksid poisid lõpuks minema. Kölni. Üks suundumas Pariisi poole, teine Belgiasse-Hollandisse. Oeh, päris vahva ettevõtmine neil see. Ja hea, kui nii palju tuttavaid on ees, kelle käest saab peavarju ja juhatust. Kui neid rongile saatsin, oli endal ka siuke tunne, et hüppaks peale. Siin olles tunduvad kõik sihid kuidagi nii kättesaadavas kauguses olevat, et ainult mine - kodu on alati nii lähedal, et tundub, et midagi halba juhtuda ei saa. Jajaa, nagu Jüri ütles, et Euroopa on nii palju väiksemaks muutunud...

Habras tasakaal

2008-04-05T17:02:00.003+03:00

Eesti elu edusammud: KÕU internet Sebe bussis.

Väga ilus päev on. Kuiv asfalt on tõelise kevade märk. Parveldakse väljas, vabas õhus, paadisildadel ja mänguväljakutel, müürijuppidel ja pargipinkidel.

Võtsin raamatukogu garderoobist oma mantli. Minu ees oli üks vanamees, võttis ka riided, asetas korraks leti peale suure värvilise raamatu. Hall jope ja sinised püksid, pruuni soni ja poekott, selline tore sõbralik taadike, ilmselt mitte kuigi sage külaline seal majas. Küsis: "kas välja saab sealtpoolt?" ja osutas uste poole. Garderoobitädi noogutas. Seal ta siis läks, tuta-tuta. Aga raamat ta kotis oli "Parkinsoni tõbi. Raamat haigele..."

Elu puudutab vahel nii valusalt.

Bussijaama poole rühkides olime nii mõnegi teise möödujaga tunnistajaks ühele vastsele noorpaarile, kes Atlantise ees pilti tegi ja rahutuvide asemel taeva pool suure kimbu valgeid õhupalle lennutas. Üle vee kaikus pulmaisa hüüatus: ära ainult Emajõe voogudesse kuku! Valge pruut ja valge peig sahkerdasid paadisillal midagi nende pallide kallal, vist sidusid nende külge oma unistusi. Tõusid, tõusid, sinisesse taevasse. Ei tea, kas kalamees, kes seal samas pulmaseltskonna keskel rahus õnge edasi leotas, ka silmad tõstis, et vaadata, kuidas hele viinamarjakobar kuhugi tigutorni taha kaugusesse kadus, noorte armastajate õnn endaga kaasas.

2008-04-04T17:46:00.003+03:00

P-p-p---- Istun siin ramsis ja ei oska endaga midagi peale hakata. Seminaritöö kirjutamine nagu läheks ja siis nagu jälle ei lähe ka. Ja vabandused kõigile neile, kelle ma oma nõia-jutuga vahepeal juba hulluks olen ajanud. No ei saa ega saa otsa see teema. Väljas on jube ilus ilm, aga ma magasin põhilise osa sellest maha. Kõik need ajavahed ja kellakeeramised on mu bioloogilise kella päris sassi ajand.

Oeh, Tartu ikka on ilus ja mõnus. Elasin kiiresti sisse ja nüüd peab kahjuks jälle kiiresti välja elama. Mis elu see ka on?! Aga teisipidi jälle: kui mu elu ei oleks praegu selline, oleksin ikkagi ilmselt ummikus ja masendunud, nagu see kevaditi kipub olema. Ent ega mugavad ajad hakkavadki vaikselt läbi saama niikuiniii....

Varesed ja puulobudikud. Festival oli äge, nii et ma olen rahul, et ma ikkagi tulin selleks ajaks Tartusse. Ja kõigile vabatahtlikele jagati Johannes Pääsukese albumid. Miks need nii väiksed on, küsin ma?! See album oleks pidanud olema vähemalt viis korda paksem! Seal on kihvtid pildid Supilinnast. Miuksed ägedad lobudikud. Ja nüüd siin vahepeal ringi jalutades olen ma ikka vahtind neid ägedadi lobudikke. See varakevadine aeg on hea mitte ainult inspektsioonideks maastikul! Oehh, miskit jahh, prõksatab-põksatab põues - nüüd kui õhtud on jälle pikad ja valged ja lume alt sulab välja porine isamaa.

Kuidagi sitt seis on

2008-03-18T01:04:00.002+02:00

Ma pean viie tunni pärast üles ärkama, aga ma ei ole enda meelest veel magama läinud. Ja ma ei ole tegelikult ka pakkimisega lõpetanud - tõin alles pesud masinast ära. Hm. Ja kuidas siis ikkagi mahutada kõik need asjad viieteist kilo sisse. Mul ei ole kaalu ka, no puhas mõttetus! Nii võib ennast ju haigeks arvutada. Võtta kaasa üks kott või teine kott ja millised asjad siis ikkagi maha jätta? Khm, khm. Praegu teen peas siukseid arvutusi umbes: kui ma tulin, oli kott 19,4 kilo ja ma ei jõudnud teda endale selga tõsta ilma tublisti tasakaalu kaotamata. Nii et kui ma ta praegu kerge vaevaga õlale tõstan, siis äkki ei ole veel kümme kilogi täis?! Tobe oleks ju ka mõni kilo kasutamata jätta...

Kinnismõtteline ilm

2008-03-17T23:13:00.006+02:00

Lätlased ei ole ikka aru saanud ühistranspordi üllast mõttest ja signaliseerivad igas bussijaamas veel viimastele lootust mitte kaotanud ootajatele...

Samavõrra arvavad prantslased, et õige apelsinimahl käib ikka
viinaga...

Istusin koos kamba prantlsastega lauas, kõik rääkisid prantsuse keelt ja minu ainus rõõm oli see pudel mu ees...